Toomas Sildam: jälle vabandavad teised Mart Helme sõnade eest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jüri Ratas ja Sanna Marin Brüsselis.
Jüri Ratas ja Sanna Marin Brüsselis. Autor/allikas: Stenbocki maja

Soome uus valitsus ajab Eesti siseministril ihukarvad püsti, sest – teda tsiteerides – "ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister". Tegelikult on nüüd ihukarvad püsti hoopis meie diplomaatidel, kes hakkavad klaarima oma siseministri sõnu, mis ilmselgelt solvavad sõbralikku naaberriiki, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.

Mart Helme esinemisele väikeses TRE raadios ei peaks tõesti enam tähelepanu pöörama, kui see oleks vaid EKRE esimehe sissevaade Eesti ühiskonda. Ka nende aseesimees, Eesti rahandusminister Martin Helme selgitas oktoobri keskel Londonis sealsetele mõttekaaslastele, et EKRE kontrollib agendat klassikalisel viisil: provotseerides, eskaleerides, improviseerides. See tähendab, et skandaalide tekitamine ongi nende eesmärk laiendamaks poliitilise debati piire.

Kui aga Eesti siseminister solvab Soome valitsust, ei ole see enam EKRE toetajate ja EKRE oponentide omavaheline asi. Sel juhul tõuseb see Eesti-Soome suhete küsimuseks, sest ütleja on Eesti valitsuse liige, kelle sõnad ulatuvad kodumaalt kaugemale.

Just nii pühapäeval juhtus. TRE raadio saates "Räägime asjast" võttis siseminister Helme kritiseerida ja halvustada äsja ametisse astunud 34-aastase sotsiaaldemokraadi Sanna Marini juhitud Soome valitsust.

Edasine on pärit saate 40. ja 45. minuti vahelt. "Midagi nii mõistusevastast, kui praegu Soomes toimub, ei ole seal ilmselt toimunud juba mitu sajandit," ütles Eesti siseminister. Ning lisas, et ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige.

Edasi meenutas Eesti siseminister Soome 1918. aasta kodusõda ja arvas, et praegu võime seal näha, kuidas toimub punaste ajalooline kättemaks valgetele ehk siis punased, kes tahtsid juba siis Soome riiki likvideerida, on nüüd saanud võimule ja üritavad meeleheitlikult Soome riiki likvideerida, teha Soomest mingit sorti europrovintsi, mis kannab võib-olla küll nime Suomi või Finland, aga mis tegelikult lohiseb täielikult selle nii-öelda fukuyamaliku ajaloo lõpu ideoloogilise filosoofia sabas...

Oeh. Siseminister otsekui kardaks, et naispeaministri "pisik" võib Helsingist Tallinnasse ulatuda. Selline oletus on ehk lihtsate asjade keerulisemaks mõtlemine, tõenäoliselt.

Ent nüüd üks lihtne mõtteharjutus. Me ei kujuta ju ette, et Soome siseminister Maria Ohisalo, Rohelise Liidu juht, imestaks mõnes raadiosaates, kuidas küll autopesulate omanikust on saanud Eesti peaminister. Mis siis, et 1999-2006 oli Jüri Ratas seotud osaühinguga Värvilised, millele kuulus kolm autopesulat.

Nagu pole ka mõeldav, et siseminister Ohisalo imestaks, kuidas võis bussijuhist saada Eesti valitsuse liige. Kuigi peaministri usalduse kaotamise järel maaeluministri kohalt tagandatud Mart Järvik tööötas 1979–1989 Pärnu autobussi- ja taksopargis bussijuhina.

Ükski Soome minister ei hakka üheski raadiosaates midagi sellist oma Eesti kolleegide kohta rääkima. Nii lihtsalt ei tehta. Sõna on vaba, kuid nagu kirjanik Mihkel Mutt hiljuti siinsamas arvamusplatsil meenutas, on selles maailmas ülimalt oluline, kes mida avalikult välja ütleb. "Kus öelda mida ja kellele?" oli tema arvamusloo pealkiri.

Üle-lahe-ütlemistest edasi rääkides, siis kas mäletate, kui Soome eelmine president Tarja Halonen arvas mõnda aega pärast 2007. aasta aprillirahutusi, et Eesti suhtub Venemaasse posttraumaatiliselt? Siinpool lahte oli palju pahameelt ja seda klaariti pikalt.

Paari päeva eest kinkis Jüri Ratas Soome uuele valitsusjuhile Sanna Marinile Brüsselis – Euroopa Ülemkogu ajal – imeilusa lillekimbu, milles olid soomlaste lipuvärvides valged ja sinised õied. Sanna Marin võis tunda heameelt, sest Eesti ja Soome on tõesti olnud lähedased.

Kummalisel kombel kinnitas seda kuu aja eest ka siseminister Helme ise, kui rääkis Soome ajakirjanikele, kuidas NATO kõrval vajab Eesti julgeoleku hoidmiseks plaani B, mis tähendab sõjalist koostööd Läti ja Leeduga. Kui talt siis küsiti, kas ka Soome on selles müstilises varuplaanis, oli Mart Helme vastus ühene: "Soome on seal alati. Sest kui see puudutab Eestit, puudutab see ka Soomet."

Nüüd, Soome valitsust solvates, jättis ta mulje, et Eesti ei vaja enam Soome tuge, mõistmist ja koostööd. See ei vasta absoluutselt tõele. Eesti vajab seda kõike ja omakorda vajab sedasama ka Soome. Sõpru ja liitlasi pole kellelgi ülearu palju.

Mis saab edasi? EKRE aseesimees Martin Helme on selgitanud, et EKRE õppis algusest peale – nad "ei vabanda mitte kunagi, ealeski, mitte millegi eest".

Kui nii, siis vabandavad siseminister Mart Helme Soome-sõnade eest teised. Jälle.

Tõenäoliselt kirjutatakse peaministri büroos ja välisministeeriumis juba jutupunkte, et kui on vaja soomlastele vastata, ja ilmselt on vaja, siis... Eesti-Soome suhted on tihedad ja sügavad, Soome on Eestile oluline ja lähedane partner, Eesti loodab Soome uue valitsusega head ja ladusat koostööd jne. Kõik need kohustuslikud sõnad, nagu sellistel puhkudel ikka. Vastuseks näeme mõistvat noogutust ja võibolla isegi lohutavat naeratust. Aga umbusk, et mis valitsus teil Eestis valitseb, see on juba tekkinud.

Toimetaja: Merlin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: