Koroonakriisis sadu miljoneid kaotanud fondide varad on taastumas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Koroonakriisis viis Eesti pensionifondidest ja muudest tavainvestoritele kättesaadavatest fondidest enam kui 371 miljonit eurot, näitab finantsinspektsiooni analüüs. Nüüdseks on fondid oma varad enam-vähem taastanud.

Selle töönädala viimased päevad on maailma finantsturgudele toonud külmetushaiguse märke. Kõvasti rallinud tehnoloogiaaktsiad langevad, aga kuld lööb rekordeid. Eesti kohustuslike pensionifondide aktsiainvesteeringutest on esikohal USA, siis tulevad Eesti, Suurbritannia ja Jaapan. USA volatiilsus ongi suuresti esimese kvartali tulemuse taga.

"Langus oli tegelikult seotud asjaoluga, et meie fondid on väga tugevalt omavahel seotud maailmaturu hindadega. Maailmaturgu tabas esimese kvartali lõpus väga tugevalt koroonakriis. Aktsiabörsid said väga tugevalt sellest mõjutatud. Meie fondidel on 90 protsenti investeeringuid Eestist välja," ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.

Kodumaistesse aktsiatesse on kohustuslikud pensionifondid investeerinud ühtekokku sada miljonit, mis moodustab vaid kaks protsenti kõigist investeerinutest. Aktsiatest suurem osakaal on võlakirjainvesteeringutel ja Eesti võlakirju on kaheksa protsendi jagu. Aasta esimest kvartalit mõjutasid peale turujõudude muudki asjaolud.

"Esimene asi on see, et pensionifondide haldustasud on aastaga sisuliselt pooleks kukkunud nende OSCE riikide pensionisüsteemide keskmiste juurde või veidi isegi alla selle. Teine asi, mis esimesele kvartalile mõju avaldas, et fondivalitsejate nii-öelda dividendimaksed on esimeses makses ja tulumaksu kulu läheb esimesse kvartalisse, ja kolmas asi on fondivalitseja oma osakud," rääkis LHV juhatuse liige Joel Kukemelk.

"Seadus ütleb, et kui fondis on varasid ühe miljardi eest, siis tuleb fondivalitsejal hoida oma osakuid vähemalt viie miljoni euro eest, mis omakorda mõjutab fondide mahtu. Madalseis võimaldas siiski võtta uusi positsioone ja nüüd on vähegi ontlik fond oma vara suutnud tõhusalt kasvatada."

"Tänaste trendide järgi, kui kolmanda kvartali alguses seda vaadata, siis õige varsti me oleme samas etapis tagasi kui enne koroonakriisi oma fondimahtude ja tootlusega," lisas Siim Tammer finantsinspektsioonist.

Finantsinspektsioon on toonud lisategurina välja pensionireformi tähtaja edasilükkumise, sest president jättis seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Fondide toimimist mõjutab nõnda riigikohtu augusti alguses tehtav otsus.

"Riskid kahtlemata on täna siin ja olid ka enne. Enne koroonakriisi me ise tundsime, et riskid on kõrged, koroonakriisiga lasti nagu finantsturgudelt nii-öelda auru välja ja see oli, ma arvan, hea aeg ostmiseks. Aga täna, kui me lähme sügisesse või talve vastu, ega keegi siin nagu ei vaidle, võib tulla teine laine ja võivad tulla majanduslikud tagajärjed, mida siiani kõik kardame," rääkis Kukemelk.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: