Dokument, kus oli kirjas, kes sai õigusnõu seoses alimentidega, kes eraisiku pankroti pärast, rippus internetis ligi kuu aega.

Tartus juuksurina töötaval Maril* [lekkinud nimed on artiklis muudetud] on kaks väikest last. Justiitsministeeriumi dokumendiregistrist saime teada, et juuni alguses kohtus Mari juristiga. Mari nime taha on kirjutatud sõna "lahutus"

Dokument, mida kõik ligi kuu aega lugeda võisid, pärineb osaühingult Hugo. See ettevõte pakub juba neljandat aastat tasuta õigusnõustamist. Selleks, et töö eest raha saada, esitab osaühing korra kuus justiitsministeeriumile tegevusaruande.

Juunikuise aruandega läks midagi valesti ja enam kui 2000 õigusnõustamise episoodi said avalikuks.

Teiste seas rullus dokumendis lahti ka Tallinna algklassitüdruku Liina* lugu. Justiitsministeeriumi dokumendiregistrist võis huviline näiteks teada saada, miks ei leia internetist pilte Liina isast. Tüdruku nime taha on kirjutatud sõnapaar "põlvnemine ja elatis".

Kui paljude inimeste andmed lekkisid, on keeruline täpselt öelda, kuna mõned inimesed käisid juristi juures mitu korda.

Hinnanguliselt võib öelda, et avalikult olid näha enam kui tuhande inimese andmed.

Kohustus panna kirja kõigi õigusnõu saavate inimeste nimed, nõustamiskuupäev ja õigusvaldkond, milles jurist inimest aitab, tuleb teenust kirjeldavast määrusest.

OÜ Hugo juhatuse liige Erki Pisuke ütles ERR-ile, et justitisministeerium omalt poolt monitoorib ka teenusega rahulolu. "Ma arvan, et kui tegemist on riigi poolt toetava teenusega, siis see on ka mõistetav, et iga sellise avaliku raha üle on ka teatud kontroll. Dokumendid, millele viitasite, on inimliku eksituse tõttu lihtsalt sinna andmekogusse sattunud ja nüüdseks ka sealt eemaldatud."

Hugo säilitab muuhulgas koopiad õigusnõu saanud inimeste dokumendist. Need õnneks avalikkusesse ei lekkinud, kuid vähemlevinud nimega inimesed saab ka ilma dokumendita välja selgitada.

Omaette küsimus on, kas niisugust andmekogu üldse pidada tohib. Seadus ütleb, et advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust.

Erki Pisuke selgitas, et need reeglid tema teenusele ei laiene.

"Need kohustused on ikkagi mõeldud advokaatidele. Hugo juristid ei ole advokaadid, nemad advokatuuri ei kuulu, seega see printsiip siin otse ei rakendu. Aga loomulikult ka juristid täidavad seda nõuet oma elus. Kõiki andmeid, mis neile usaldatakse, säilitatakse samadele nõuetele vastavalt."

Justiitsministeerium: meil on kahju

"Justiitsministeeriumil on kahju, et aruandlus, mida kasutatakse riigi eelarvevahendite kulul osutatava teenuse kvaliteedi ning asjakohasuse üle järelevalve teostamiseks, on saanud meie dokumendiregistris avalikuks koos isikuandmetega," kirjutas ministeeriumi avalike suhete suhete nõunik Kertu Laadoga.

Laadoga lisas, et kohe pärast rahvusringhäälingu pöördumist piiras ministeerium dokumentidele juurdepääsu ja asus välja selgitama võimaliku rikkumise asjaolusid.

"Kui intsidendi edasise hindamise käigus selgub, et avalikuks vaates kuvatud olnud info kujutab endast ka ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele oleme kohustatud 72 tunni jooksul pärast rikkumisest teadasaamisest teavitama andmekaitse Inspektsiooni," jätkas Laadoga.

Laadoga sõnul vajab ministeerium nõu saanud inimese nime ja nõustamiseks kulunud aega selleks, et jälgida, kas maksetaotluse esitamisel on järgitud ühe abivajaja kohta kehtestatud riikliku toetuse piirmäära.

"Nõustatud õigusvaldkonna andmeid saadakse kontrollimaks kas nõustamisel ei ole rikutud määruses toodud nõudeid: näiteks ei ole lepingupartneril lubatud nõustada isikuid vangistusõiguse küsimustes, füüsilisest isikust ettevõtja maksuvaidlusi puudutavates küsimustes, kahtlustatava ja süüdistatava nõustamiseks kriminaalmenetluses jms," lisas Laadoga.

Laadoga sõnul on abivajajate andmetega kokku puutuvad justiitsministeeriumi ametnikud või töötajad kohustatud saladuses hoidma kõiki nendele teatavaks saanud abivajajaga seotud andmeid.