"Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta advokaadibüroo läbiotsimiseks ulatuslikku eriregulatsiooni. Läbiotsimisloa andmisel, läbiotsimise teostamisel ja äravõetud materjaliga tutvumisel tuleb siiski arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas nõutud lisatagatistega," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner pressiesindaja vahendusel.

Tema sõnul on ühe näitena Eesti praktikas läbiotsimistele kaasatud advokatuuri sõltumatu esindaja.

"Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei sea takistusi advokaadibüroo läbiotsimiseks kliendisaladust austaval viisil, on põhiõiguste kaitse paremaks tagamiseks mõistlik vajalikud miinimumtagatised sätestada ka seaduse tasandil. Seetõttu peab justiitsministeerium seaduse täiendamist põhjendatuks ning loodame jätkata sel teemal konstruktiivseid arutelusid kohtu, advokatuuri ja prokuratuuriga," rõhutas Kärner.

Eesti Advokatuuri juhatuse esimehe Jaanus Tehveri kinnitusel sõltub ümberkäimine kliendisaladusega advokaadibüroo läbiotsimisel kohtumääruse kvaliteedist ja menetlejate heast tahtest, kuigi peaks sõltuma seadusest. Seetõttu edastas advokatuur sel nädalal justiitsministeeriumile kliendisaladuse kaitse eelnõu, mis tagab kliendi konfidentsiaalsete andmete parema kaitsmise.

EIK leidis teisipäeval tehtud otsuses, et kuna Eesti seadused ei kaitse piisavalt advokaadi kliendisaladust, rikub Eesti inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8. See artikkel kohustab kaitsma inimesi riigi meelevaldse sekkumise eest eraellu ja sõnumisaladusse.

Kohtuotsuses märgiti, et Eesti seadused ei taga asjassepuutumatute klientide andmete kaitstust advokaadibüroo läbiotsimisel. Kohtu hinnangul ei kaitse Eesti seadused ka advokaadi teabekandjatest tehtud koopiate kaitstust kõrvaliste isikute eest. Lisaks puudub täielikult regulatsioon advokaadi teabekandjate läbiotsimiseks väljaspool advokaadibürood, näiteks kodus või autos.

Justiitsministeeriumi esindaja ei soovinud seda otsust veel kommenteerida, märkides, et Eesti võib selle veel edasi kaevata.

"Konkreetses kohtuasjas tuvastas Euroopa Inimõiguste Kohus nelja poolt- ja kolme vastuhäälega kaebaja õiguste rikkumise. Kuna Eestil on õigus kolme kuu jooksul esitada taotlus, et asja arutaks [kohtu] suurkoda, on meie vaatest tegemist poolelioleva kohtuasjaga. Teadaolevalt käib selles kriminaalasjas ka samal ajal riigisisene menetlus. Eeltoodud põhjustel me konkreetse kohtuasja detaile hetkel ei kommenteeri," ütles Kärner.

"Üldiselt saab siiski öelda, et advokaadi kutsesaladuse kaitsel on oluline roll ausa õigusemõistmise tagatisena. Inimesed peavad julgema advokaadi poole pöörduda ka siis, kui see tähendab, et advokaadile tuleb avaldada end süüstavat või muud delikaatset teavet. Selline teave peab olema kaitstud ka siis, kui advokaati kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Seetõttu tuleb advokaadibüroode läbiotsimisel võtta tarvidusele täiendavad meetmed, et vältida asjassepuutumatu kliendisaladuse teatavaks saamist," lisas justiitsministeeriumi asekantsler.