Jaak Madison pöördub Euroopa plastimaksu asjas õiguskantsleri poole ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jaak Madison ja Martin Helme EKRE kongressil.
Jaak Madison ja Martin Helme EKRE kongressil. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison (EKRE) pöördub viimasel Euroopa ülemkogul kokku lepitud plastimaksu asjas õiguskantsleri poole ja otsib võimalusi riigikohtusse pöördumiseks.

"Euroopa Liidu ülemkogul lepiti kokku plastikumaksu kehtestamises üleliiduliselt, mis on esmakordne Euroopa Liidus. Kindlasti pole see aga viimane maks, mis kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt ja plastikumaks on vaid avalöök," teatas Madison. "Selline samm tähendab, et Eesti peab hakkama juba järgmisest aastast maksma üle 30 miljoni euro Euroopa Liidu eelarvesse ja seda ainult seepärast, et Euroopa Liit liigub kindlal sammul suurema finantspoliitilise föderatsiooni suunas."

Peaminister Jüri Ratas ja Madisoni erakonna esimees ning rahandusminister Martin Helme on korduvalt öelnud, et ühtegi uut EL-i ülest maksu ülemkogul kokku ei lepitud. Nii nende kui Euroopa Liidu ametliku vaate kohaselt on tegu tasuga Euroopa Liidu eelarvesse makstava summa arvestuses taaskasutusse võtmata plastjäätmete eest. Tasu on 80 senti plasti kilo eest.

"Piinlik on muidugi see, et peaminister väitis peale Euroopa Ülemkogu, et ühtegi maksu ei kehtestatud. Kehtestati see mainitud plastikumaks, mis peidetakse lihtsalt iga liikmesriigi poolt Euroopa Liidu üldeelarvesse makstava osa sisse," märkis Madison.

"Mis selle tagajärg on? Esiteks kallinevad toiduained, kuna plastik on üks enim levinud pakendeid. Kui juba praegu on Eestis toidud ja joogid kallimad paljudest teistest Euroopa riikidest, siis Eesti tarbija saab ka selle maksu lõpuks tarbijana kinni maksta. Teiseks on sillutatud tee järgmiste üleliiduliste maksude kehtestamiseks," ütles Madison.

Madison lubas esmalt pöörduda õiguskantsleri poole, et ta annaks kavale oma hinnangu Eesti põhiseaduse valguses. "Kuna 2012. aastast on meil olemas riigikohtu lahend, kus väga selgelt on öeldud, et liigne föderaliseerumine tähendaks vajadust uuendada rahva mandaati, siis maksupoliitikas pretsedendi loomine läbi esimese üleliidulise maksu ongi juba samm edasi föderatsioonis."

Teiseks lubas Madison otsida võimalusi, et pöörduda riigikohtusse juhul, kui riigikogu kavale rohelise tule annab.

Kolmandaks organiseerib Madison petitsiooni esitamise riigikogule ajaks, kui kava tuleb sügisel riigikogus hääletusele.

Põhiseaduskomisjoni esimees kahtleb

Madisoniga sarnaselt EKRE-sse kuuluv riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa märkis Madisoni avaldust kommenteerides, et tema pole siiski veendunud, et käesolevas olukorras võiks aidata 2012. aasta riigikohtu lahend või õiguskantsler. "Esimene seepärast, et see lahend viitab olukorrale, kui muudetakse EL-i aluslepinguid - see vajaks meie riigi poolt tõsisemat otsust, isegi referendumit. Teise võimaluse puhul on kahtlane, kas see oleks meie praeguse õiguskantsleri siiras huvi, kaitsta meie riigi sügavamat otsustusvõimu. Lihtsalt mingi õiguskantselei ametnik teeb piisavalt ümara ja mittemidagiütleva vastuse."

"Iseasi on küll see, et vastuolu võib tekkida põhiseaduse paragrahvi 121 valguses, kuid selleski ei saa kindel olla," lisas Puustusmaa.

Põhiseaduse paragrahv 121 ütleb, et riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud, millega võetakse kohustusi.

Euroopa Liidu riikide liidrid leppisid ülemkogul kokku moodustada Euroopa Komisjoni võetava laenuga 750 miljardi eurone majanduse taastamispakett, millest 390 miljardit antakse raskustes riikidele toetustena, 360 miljardit aga laenudena. Lisaks leppisid peaministrid kokku järgmise seitsme aasta EL-i eelarves.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: