Kui plastimaksu kogutaks tavapäraselt, sõltuvalt liikmesriikide jõukusest, oleks Eesti osa ühisest potist 12,6 miljonit eurot. Elaniku kohta oluliselt suurema koorma võtaks sel juhul kanda jõukamad riigid

Samas on nii Euroopa Komisjon kui mitmed liikmesriigid juba aastaid rääkinud, et Euroopa Liidu tulud peaks muutma mitmekesisemaks. Nii näiteks tuleb Komisjon sel poolaastal välja eelnõuga, kuidas koguda digimaksu.

Plastimaksus ehk ringlusesse võtmata plastpakendipõhise omavahendi leppisid liikmesriigid kokku juba läinud suvel. Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu poliitika talituse nõunik Erik Marksoo selgitab, et iga kilogrammi ringlusessevõtmata plaspakendi jäätmete eest tuleb riigil maksta kaheksakümmend senti.

"See tehe iseenesest on väga lihtne. Aga kuna see pani suurema eelarvekoormuse vähemjõukatele riikidele, siis riikide puhul, mille kogutulu on alla Euroopa Liidu keskmise, korrutatakse rahvaarv 3,8 kilogrammiga ja saadakse seeläbi kilode arv, mis arvutatakse maha sellest baasist," selgitas Marksoo.

Seega jääb Eestil maksu alt välja umbes viis miljonit kilogrammi plastpakendi jäätmeid. Rahaliselt säästab see meile neli miljonit eurot. Nii tuleb meil kokkuvõttes kuue miljardi eurosesse Euroopa Liidu potti panna 23,6 miljonit eurot, ehk 11 miljonit rohkem võrreldes sellega, kui plastimaksu poleks.

Eestis jäi 2018. aastal ringlusesse võtmata 62,3 protsenti kõigist plastpakendi jäätmetest. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ütleb, et selle protsendi leidmiseks vaadatakse registrit, kuhu ettevõtjad panevad kirja turule lastud pakendid. Neid numbreid võrreldakse jäätmekäitlejate esitatud aruannetega. Aga lisaks tehakse ka sortimisuuringuid, teisiti öeldes kaalutakse prügikastist saadud jäätmed liigiti üle. Soomlais selgitab, et ainult registrite järgi me kõiki andmeid kätte ei saa – ebatäpsed on just pakendiregistri andmed.

"Registrisse peavad andmeid esitama ainult ettevõtted, kes üle saja kilogrammi plasti aastas turule lasevad. Ja tegelikult on meil ka suur hulk internetikaubanduse teel pakendijäätmetesse sattunud pakendeid, mis ei pruugi kajastuda seal pakendiregistris," ütles Soomlais.

See, et Eestis jääb enam kui kuuskümmend protsenti plastpakendite jäätmetest ringlusesse võtmata, seab meid Euroopa keskmisest allapoole. Näiteks Rootsis jäi 2018. aastal ringlusesse võtmata pool, Leedus kõigest 30,7 protsenti plastpakendi jäätmetest. Sigrid Soomlais ütleb, et vähemalt osaliselt võib asi olla ka selles, et liikmesriigid kasutavad jäätmekoguste hindamiseks erinevaid metoodikaid.

"Väga tihti ongi see turulelastud pakendite kogus võrdsustatud pakendijäätmete kogusega. Mitmed riigid ei kasuta ka sellist eraldi uuringut, nagu meie sortimisuuring. Nende põhimõtete ühtlustamise suunas me kindlasti liigume Euroopa Liidus ja ka teistele liikmesriikidele tekib surve oma pakendijäätmete statistika korrektsemaks teha," tõdes ta.

Erik Marksoo sõnul peaks kõik riigid oma statistika paika saama 2023. aastaks. Aga praegu vassida pole tegelikult mõtet.

"Kui riigid maksavad praegu prognoosi alusel ja kui hiljem selgub, et nende tegelik võrreldav statistika erineb sellest, mis oli prognoos, siis kahe aasta pärast tegeliku statistika alusel arvutatakse maksed ümber ja tehakse vastavad korrektsioonid. Kui riik on kas liiga vähe või liiga palju maksnud, siis tuleb seda kompenseerida," ütles Marksoo.