"Iseenesest on isikuandmete kaitsmise soov tervitatav, kuid antud eelnõu ja selle jõustumisel tagantjärgi seadustatav nn robotilõksu kasutamise praktika on valinud selle eesmärgi teenimiseks ebakohase viisi. Probleem juba täna de facto rakendatud tehnilise meetmega seisneb lühidalt väljendudes selles, et masintöötlemisest ja sellega seonduvast kasutusest on välistatud lisaks isikuandmetele ka muud infosüsteemi talletatud andmed, eelkõige kohtulahendite tekstid," seisis kirjas.

Tehver märkis, et kohtulahendite kättesaadavus masintöödeldaval kujul on oluline väärtus, millel on täiesti konkreetne praktiline väljund nii avaliku võimu teostamisel, õigusteenuse osutamisel kui ka õigus- ja sotsiaalteaduste valdkonna pedagoogilises ja akadeemilises töös.

"Eeltoodut silmas pidades palub Eesti Advokatuur mitte kehtestada õiguslikke piiranguid avalikustamisele kuuluvate kohtulahendite andmete masintöödeldavusele ja ühtlasi loobuda käesoleval aastal praktikas rakendatud vastavatest tehnilistest meetmetest," kirjutas Tehver.

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile kohtute infosüsteemi põhimääruse muudatusettepanekud, mille järgi ei antaks enam Riigi Teatajas avaldatavaid kohtulahendeid ja istungiandmeid avaandmetena kasutamiseks.

Sama ettepaneku järgi eemaldab Riigi Teataja kohtulahendist inimese andmed pärast karistuse kustumist.