Türgi uurimistegevus vaidlusalusel merealal kasvatab pingeid Kreekaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1597297140000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / AFP

Vahemere idaosas on kerkimas pinged NATO liikmete Türgi ja Kreeka vahel seoses Ankara tegevusega piirkonnas asuvate gaasimaardlate uurimisel.

Esmaspäeval sisenes Türgi seismoloogiliste uuringute laev Kreeka rannikuvetesse, mis on üks osa Ankara suuremast plaanist otsida energiaallikaid Vahemere idaosast.

Türgi mineraalide uuringute ja avastamise ameti uurimisekspeditsiooni vastu Rhodose saarest lõunasse jäävas piirkonnas on Kreeka ja Küpros, mis peavad alasid osaks enda mandrilavast. Türgi tegi sammu mõni päev pärast seda kui Kreeka ja Egiptus leppisid kokku merepiiris, mida Türgi ei tunnusta. Samuti alustas Türgi sõjavägi harjutusi oma vetes, mis jäävad Kreeka saarte vahele.

Kreeka valitsuse väitel on nende laevastik korduvalt soovitanud uuringutelaeval kõnealustest vetest lahkuda. Kreeka välisminister Nikos Dendias nimetas Türgi samme oma territoriaalvetes ebaseaduslikeks ja olukorda eskaleerivaks. "Kreeka ei nõustu väljapressimisega. Me kaitseme oma suveräänseid õigusi," ütles Dendias.

Türgi välisministeeriumi ametnike sõnul on olukorra pingestajaks hoopis Kreeka-Egiptuse kokkulepe. "Meie laev sõitis sinna piirkonda ja me oleme välja selgitanud oma mandrilava läänepiiri. Augusti lõpuni jätkame me seal kõigi seismoloogiliste puurimistega. Praegusel hetkel ei saa keegi väita, et Türgi poleks näidanud üles head tahet. Me tegime seda, aga teisel pool on riik halbade kavatsustega. Seega kui kedagi tahetakse süüdistada, siis peaks see olema Kreeka," teatas Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu teisipäeval.

Sarnasele konfliktile oldi lähedal ka juuli lõpus. Toona sekkus olukorda Saksamaa, mis suutis pooled läbirääkimistelaua taha tuua. Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani sõnul ei pidanud Kreeka aga toona antud sõna, sest sõlmis kokkuleppe Egiptusega.

Olukorra muudab pentsikuks fakt, et mõlemad riigid kuuluvad NATO-sse. Selle peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul peab lahendus olema liitlaslikult solidaarne ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas. Kreeka välisministeeriumi hinnangul on Stoltenbergi osapooltesse võrdselt suhtumine aktsepteerimatu.

Kreeka kutsus kokku ka rahvusliku julgeoleku komitee, et arutada võimalikku vastust Türgile. Kohtumise tulemusena pandi Kreeka sõjalised jõud kõrgendatud valmisolekusse.

Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi ametnikud soovitasid Türgil uuringutest loobuda. Nende hinnangul aitaks see pingeid regioonis vähendada.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: