Loviisa tuumajaama mõjuhinnang tõstab fookusesse selle tuleviku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Loviisa tuumaelektrijaam
Loviisa tuumaelektrijaam Autor/allikas: Yle

Soome energeetikaettevõte Fortum algatas tema hallatava Loviisa aatomielektrijaama keskkonnamõju hinnangu, mis saab üheks teguriks tuumajaama tuleviku üle otsustamisel.

Lähiaastatel peab ettevõte esitama Soome valitsusele taotluse kas jaama töö pikendamiseks või selle sulgemiseks, kirjutab Soome ringhääling Yle. Jaama kahe reaktori planeeritud tööaeg saab läbi vastavalt 2027. ja 2030. aasta lõpus.

Loviisa tuumajaam annab umbes kümnendiku Soome elektrienergia tarbimisest, lisaks on see oluline tööandja regioonis, pakkudes tööd 600 inimesele.

Soome riigile kuulub Fortumist pisut üle poole.

Kolm arenguvarianti

Yle andmetel on Loviisa tuumajaama suhtes laual kom arenguvarianti.

Esimese kohaselt pikendataks jaama tööiga 20 aasta võrra ehk 2050. aastani. Teise stsenaariumi kohaselt suletaks reaktorid siis, kui nende praegune tegevusluba lõppeb.

Kolmanda arengustsenaariumi kohaselt suletakse küll reaktorid nende tööaja lõppedes, kuid jaamas jätkataks Soome teistest piirkondadest toodavate madala ja keskmise radioaktiivsusega tuumajäätmete ümbertöötlemist ja ladustamist. Loviisa jaama asejuht Thomas Buddas ütles Yle-le, et sellised jäätmed pärineksid tervishoiuasutustest, uurimisinstituutidest ja tööstusest.

Keskkonnamõju hindamine kestaks umbes poolteist aastat.

"Kui kõik läheb sujuvalt, siis saaksime otsuse teha umbes kahe aasta pärast," ütles Buddas.

Fortum rõhutas, et uuring ei tähenda ilmtingimata seda, et nad sooviks igal juhul jaama tegevusaja pikendamist. Samas on selge, et see oleks ettevõtte jaoks kõige atraktiivsemt stsenaarium, tõdes Yle. Elektri tootmine sissetöötatud ja hästi hooldatud jaamas on tulus tegevus, mis annab Fortumile mugava kassavoo. Lisaks sobib töötav tuumajaam ka Soome ja Euroopa Liidu keskkonnaplaanidega, pakkudes CO2-vaba elektritootmist.

Fortum on ka investeerinud arvestatava summa Loviisa jaama renoveerimisse, paigutades sinna aastatel 2014-2018 ligi pool miljardit eurot. Algselt Nõukogude päritolu reaktoritega VVER-440 varustatud jaama paigutati uus automaatikasüsteem ning reaktoreid on ka pidevalt uuendatud ja parendatud.

"Loviisa tuumajaam on ilmselt üks maailma kõige turvalisemaid aatomielektrijaamu," märkis Buddas.

Soome kiirgus- ja tuumaohutusameti hinnangul on veel liiga vara hinnata Loviisa jaama tööaja pikendamist. Amet kujundab oma seisukoha, kui Fortum esitab valitsusele tööaja pikendamise taotluse.

Soome tuumajaamade kontrolliosakonna juht Kirsi Alm-Lytz ütles Yle-le, et kõige kriitilisemas olukorras on Loviisa reaktorite survemahutid, mis ümbritsevad tuumavardaid. Tugeva kiirguse all hakkab mahutite teras väsima, kuid nende väljavahetamine oleks väga keeruline ja kallis.

Buddase sõnul on Loviisa jaama esimese reaktori survepaaki juba uuendatud ning mõlema reaktori paakide seisukorda jälgitakse regulaarselt. "Hetkel me ei näe takistusi, et jätkata nende kasutamist," ütles Buddas, kuid lisas, et nende tööea pikendamine nõuab siiski edasisi investeeringuid.

Samas oleks ka jaama sulgemine ja turvaliseks muutmine ülimalt kulukas projekt, mis kestaks terve kümnendi. Keskmise ja madala radioaktiivsusega jäätmed maetakse jaama territooriumil asuvatesse koobastesse, mis jääb avatuks kuni 2060. aastani. Kõrge radioaktiivsusega tuumakütus tuleb aga viia Olkiluoto jaama lähistel alles rajamisel olevasse hoiustamispaika.

Igal juhul ulatub Loviisa jaama suhtes tehtava otsuse mõjud ka selle sajandi teise poolde, tõdeb Yle.

Loviisa tuumajaam asub Hästholmeni saarel Soome lõunarannikul. Jaama kaks reaktorit valmisid 1977. ja 1980. aastal.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: