Tallinn kaardistab kesklinnas muinsuskaitse väärilisi hooneid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kunagine valuutapood Tallinn kesklinnas Tartu maanteel, mis vääriks arhitektuuriloolaste hinnangul kaitse alla võtmist.
Kunagine valuutapood Tallinn kesklinnas Tartu maanteel, mis vääriks arhitektuuriloolaste hinnangul kaitse alla võtmist. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna Kesklinna üldplaneeringu koostamise osana kaardistab Tallinna Linnaplaneerimise Amet hooned, mida muinsuskaitse alla võtta. Ülevaade, mille põhjal otsustatakse, missuguseid hooneid ja mis ulatuses kaitsta, valmib septembris.

"Kindlasti ei tähenda see sellist väga ulatsuslikku kaitse alla võtmist, mälestisteks tegemist. Sellised ettepanekuid on Tallinna suhtes tehtud varem, neid on ka kaalutud muinsuskaitseametis ja loobutud nende kaitse alla võtmisest. Pigem tähendab see töö väga paljudes kohtades või objektide puhul lihtsalt seda, et me teadvustame, et sellised väärtused on olemas ja juhul, kui arendaja soovib seal midagi muuta, siis oleks tal see teadmine," ütles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk ERR-ile.

Tallinna linnaplaneerimise juht Ignar Fjuk Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kesklinna linnaosas on tiheda hoonestuse tõttu mitmed 20. sajandi hooneid, mille säilitamist võiks kaaluda. Arhitektuuriajaloolase Mart Kalmu silmis on väärtuslik endise valuutakaupluse Turist maja, mille kaitse alla võtmine varasemalt ei õnnestunud.

"Ainulaadne Tallinnas valuutakaupluseks spetsiaalselt ehitatud hoone, see on juba niisugune eksootika, mida tuleks minu meelest säilitada. See, kuidas režiim oma kodanikke alandas. Selle niivõrd efektne materialisatsioon, mis siis spetsiaalselt selle alanduse süvendamiseks on Soome materjalidest lastud arhitektidel ehitada. Minu arust on see juba nii selge juhtum, mis tasub sälitamist," ütles Kalm.

EKA rektor Mart Kalm. Autor/allikas: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/SCANPIX

Endise valuutakaupluse asemele planeeritakse kõrghoonet ja kuigi selle arendaja peab Fjuki hinnangul leppima loodetust väiksema mahuga, on maja ikka kavandamisel. Muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juhi Anni Martini sõnul osatakse nüüdseks paremini arendajatega konflikti vältida. 

"Kui teil on see 20. sajandi programm olemas, teil on seal ettepanekud tehtud, mis hooned võiks mälestised olla, tehke ka üks nimekiri ja saategi omale registrisse täiendused. Tänapäeval see ei ole lihtsalt nii mõeldav, ühiskond on lihtsalt niipalju edasi arenenud, et seda ei saa niimoodi teha. Isegi kui me tahaks ja tegelikult me ei tahaks, ka need diskusioonid on ikkagi näidanud, et kõige paremini kaitseb seda hoonet või hoiab seda hoonet ikkagi teadlik omanik," ütles Martin.

Kui praegu on tähelepanu peamiselt nõukogudeaegsel arhitektuuril siis Kalmu sõnul võiks hilisemast ajast säilitada mõne Emil Urbeli villa.

"Arhitekt Emil Urbeli 90. aastate valged villad, mida nii lõputult ka teised arhitektid jäljendasid - need olid ju ikkagi niisugust uue Eesti ideaali loovad ja nad on kindlasti märgilise tähendusega," ütles Kalm ja lisas, et ka Peterburi maanteel asuv Nissani maja on oma aja hea näide. 

Martin ütles, et Kalm toob häid näiteid ja muinsuskaitseametis on ka arutatud näiteks Ilmandu küla miljööväärtuslikkust. Siiski taasiseseisvunud Eesti arhitektuurist võiks järgmisena kaitse alla tuua KUMU.

EKA rektor Mart Kalm. Autor/allikas: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/SCANPIX

Toimetaja: Liisbeth Rats

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: