Esimese kirja, milles kutsuti riiki üles oma ehitustellimusi kriisiolukorras suurendama, läkitasid Eesti ehitusettevõtjad valitsusele juba aprillis. Esmaspäeval tuletasid nad ennast uuesti meelde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg üks omanikke ja ehitusettevõtete liidu juhatusse kuuluv Raivo Rand ütleb, et olukord ehituses läheb aina keerulisemaks.

"Neid otsuseid peaks tegema natukene kiiremini, sest ega väga vähe on asju, mis oleks valmis projekteeritud. Siin ka Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ootab mingeid otsuseid, mingeid objekte, mida võiks teha, aga peale otsust hakatakse projekteerima ja kuna ta ükskord töösse tuleb, võtab aega," ütles ta.

Ranna sõnul ootab suur kukkumine ees just hoonete ehitust. Mullu oli hoonete ehitusmahuks kaks miljardit eurot, millest 1,6 moodustasid eratellijad.

Eratellimuste maht väheneb arvestuste kohaselt enam kui 800 miljonit eurot. Sedavõrd suur auk tähendab Ranna sõnul, et paljudele ehitusspetsialistidele pole kodumaal tööd pakkuda ja nad lahkuvad.

"Kui ka nüüd mingi osa nendest inimestest, kes seda tööd väga hästi teevad, peaksid lahkuma, siis mõne aja pärast, kui ka mahud uuesti kindlasti kasvama hakkavad, tulevad väga suured probleemid ja siis tuleb järjekordselt vaadata veel rohkem võõrtööjõu peale," sõnas Rand.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE) ütleb, et riik suunas juba tänavu elamute rekonstrueerimisele 100 miljonit eurot. Ta lisab, et kindlasti mõeldakse ehitusele järgmise aasta riigieelarvet tehes.

"Me eeldame seda, et siin peaks olemas olema projekt. Siis on võimalik seda projekti kiiresti käiku lasta ja kindlasti riigi poolt selle objektide nimekirja kokkupanemine käib ja siin tuleb vaadata ka mis võimalused on kohalikel omavalitsustel," ütles Aas.

Millised objektid need olla võiks, Aas esialgu ei täpsusta, kuid nõustub ehitusettevõtjatega, et erasektori mahtude vähenedes, peaks riik rohkem panustama - ka seetõttu, et turu madalseisus on hinnad soodsamad.

Ehitusettevõtjad pakuvad, et võivad riigile objektide valimisel ka oma ekspertidega appi tulla.

"Eks me ikka võime välja käia ideid, et kes, mis ja kuidas teha ja näidata tegelikult kui palju miski aega võtab, sest otsusest ehituseni... Nagu ma ütlesin, vahepeal tuleb ka projekteerida päris pikka aega," ütles Raivo Rand.

Taavi Aasa sõnul ei ole objektide valimisel abikätt vaja. "Ma küll ei oska öelda, et siin oleks vaja sellist otsest abikätt, et teha objektide valikut. Küll aga kindlasti ma arvan, et mis võib tulla kõne alla, et kui me oleme teinud selle objektide nimekirja, et siis konsulteerida ehitusettevõtjate liiduga, et milline on nende võimekus," märkis Aas.