Vöödik on tänavu põhjustanud seenelistele mitu ohtlikku mürgistust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Eestis on tänavu olnud mitu juhtumit, kus inimeste haigussümptomid viitavad ohtlikule vöödikumürgistusele. Vastumürki vöödikumürgistusele ei ole.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder ütles, et vöödikutest on mürgistusi põhjustavate seente nimekirjas kühmvöödik (Cortinarius rubellus), kastanvöödik (Cortinarius orellanus), kroomvöödik (Cortinarius vitellinus), erekollane vöödik (Cortinarius splendens) ja Meinardi vöödik (Cortinarius meinardii).

Oder rääkis, et kõik rakumürke sisaldavad seened on olemuselt kas elu- või terviseohtlikud ning mürgistuse raskusastme määrab peaasjalikult söödud seene toimepunkt organismis, kogus ja inimese eelnev terviseseisund.

"Kui näiteks valges ja rohelises kärbseseenes olev mürgiaine iboteenhappe ja muskimooli peamine toime avaldub maksakahjustusena, siis vöödikutes leiduva mürgise toimeaine peamine toimepunkt on neerud. Küll aga näiteks punane kärbseseen või koos alkoholi tarvitamisega tervisekaebusi põhjustavad seened tekitavad küll väga tülika ja pikale veniva tervisekaebuste jada, ent ei ole organsüsteeme hävitava toimega ega põhjusta seetõttu eluks sobimatuid tervisekaebusi," ütles Oder.

Oder sõnas, et kui tavapäraselt ajab rakumürke sisaldav seen sööja varem või hiljem oksendama, siis vöödikusööjatel on esimeseks mürgistuse tunnuseks tugev janutunne, halb maitse suus ja kerged seedehäired. Ööpäevade kulgedes ja ravita jäädes kujuneb tasapisi neerupuudulikkus.

Odra sõnul üksnes mürgise vöödiku katsumisest ja seene olemisest koos teiste seentega seenekorvis ei pea inimene mürgistust kartma.

"Mürgistuse tekkeks tuleb mürgiainet sisaldavat vöödikut ikkagi süüa toidukorrana," ütles Oder ja lisas, et ohtlik võib olla ka vöödikute näksimine metsas, kui inimesel peaks olema harjumus kõiki ettejuhtuvaid seeni metsas maitsta, kuna selline tegevus tekitab päeva lõpuks ikkagi mürgistuse.

Vastumürki vöödikumürgistusele Odra sõnul ei ole ja orellaniini sisaldavate vöödikute ravis on esmatähtis kujunev mürgistus õigel ajal ära tunda.

"Esmaabiks on õiges annuses aktiivsüsi. Ravi määratakse vastavalt kujunenud tervisekaebustele ja sümptomitele," sõnas Oder.

Oder märkis, et tuleb meeles pidada, et aktiivsüsi on ravim nagu iga teine, omades nii kõrvaltoimeid kui vastunäidustusi, seega ise ei tohi aktiivsöe ravi omale korraldada. Nõu saamiseks soovitas Oder võimalikult kiiresti võtta ühendust mürgistusinfoliiniga 16662, mis töötab ööpäevaringselt kõikidel päevadel.

See, kuidas inimene taastub mürgistusest või millised on jäävad kahjustused, sõltub Odra sõnul inimesest.

"Eelnevatel aastatel on patsient väga kiire tegutsemise korral juba järgmisel päeval haiglast koju saanud. Kui aga neerukahjustus on tekkinud, võib paranemine ja tervistumine võtta aega ning on reaalne oht, et täielik taastumine polegi võimalik," ütles Oder.

Käesoleval aastal on Odra sõnul tänaseks päevaks infoliinile seenemürgistuste korral helistatud 39 korral, neist kolmel korral oli tegu kesknärvisüsteemi toimivate seentega, 14 korral seedetrakti ärritavate seentega, 13 korral tundmatu seenega, kus seene sööja ei osanud öelda söödud seene nime. Võrdluseks, eelmisel aastal oli kokku 41 konsultatsiooni.

"Rakumürke sisaldavate seentega on õnnetusi nõustatud üheksal korral, neist kahel juhul oli tegu väga tõenäoliselt vöödikutega," ütles Oder ja lisas, et haiglas on täna kokku kuus inimest, kelle haigussümptomid viitavad vöödiku söömisele.

Oder sõnas, et alati tasub silmas pidada, et ühe ja sama seene välimus erineb aastati ja kasvukohati, seetõttu on orienteerumine üksnes ühe foto järgi väga ohtlik.

Toimetaja: Liisbeth Rats

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: