Irja Lutsar: ka vaktsiiniga tuleb meil viirusega koos edasi elada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ekspertide kevadised hoiatused, et viirus tuleb tagasi, on tõeks saanud, ja viirusega peame me õppima koos edasi elama ka siis, kui järgmisel aastal tuleb turule koroonaviiruse vastane vaktsiin, ütles "Esimeses stuudios" viroloogiaprofessor Irja Lutsar.

Lutsari sõnul on koroonaviirus tulnud Euroopas tagasi seal, kus piiranguid lõdvendati ja praegu pole mingit põhjust loota või arvata, et viirus siiski ühel hetkel ära kaob. Vaktsiin, mis võiks professori hinnangul jõuda inimesteni "väga heal juhul" järgmisel aastal, ei muuda inimesi samuti sajaprotsendiselt immuunseks.

"Vaktsiini ei ole täna-homme tulemas. Kõige optimistlikum stsenaarium on, et aasta lõpuks lõppevad uuringud, aga ükski ravimifirma pole avaldanud, kuidas neil uuringud lähevad, see on ärisaladus. Ma loodan, et aasta lõpuks saavad regulaatorid kätte mõne vaktsiini, et vaadata, kui hea see vaktsiin on ja (turule jõuab see) uuel aastal võib-olla heal juhul. Aga vaktsiin ei tule 100-protsendise efektiivsusega, me peame selle viirusega edasi elama nagu praegu," rääkis Lutsar.

Üleriigilisi alkoholipiiranguid arutatakse kolmapäeval

Esimesel koolipäeval "Esimeses stuudios" rääkinud Lutsar märkis, et teiste riikide kogemuse põhjal võib öelda, et nakatumise kasv ei ole seotud koolidega. "Nakatumise tõus oli ammu enne, kui koolid käima läksid ja põhjused olid lihtsad: puhkused ja peod. Need käivad kokku ja nii see viirus Euroopasse toodi," märkis ta.

Lutsari sõnul näitab praegune statistika, et õpetajad pole suuremas ohus kui teiste elukutsete esindajad. "Teame, et meditsiinitöötajad põevad sagedamini, aga mitte õpetajad," ütles ta.

Koolide sulgemist tuleks Lutsari sõnul pigem vältida. "Väga hästi on näidatud, et koroonaviirus väga kaugele ei levi. Seega on vaja isoleerida vaid lähikontaktsed. Kooli kontekstis on see üks klass. Koolis tähendab see, et see klass tuleb kinni panna. Terve kooli kinnipanek on ikka väga-väga äärmuslik abinõu," ütles ta.

Pidutsemise kohta märkis Lutsar, et kui osas Eesti maakondades on juba alkoholimüügipiirangud kehtestatud, siis võimalikke üleriigilisi piiranguid arutab teadusnõukoda kolmapäeval.

Reisimise piirarvud tuleb üle vaadata

Praegu lubatakse Eestisse piiranguteta reisida riikidest, kus nakatunuid on 100 000 elaniku kohta maksimaalselt 16. Lutsari sõnul tähendaks see praegu, et niinimetatud Balti mull läheks lõhki, sest Leedus on nakatumise suhtarv tõusnud üle 16.

"Balti mull on väga oluline, aga ma tahaks öelda, et need piirnumbrid on väga madalad – 16 (nakatunut) 100 000 kohta kahe nädala jooksul on väga madal number. Seda me ütlesime ka kevadel. Siis tundus, et nakatumine on nii madal, et läheb terve igavik, et sinna jõuda. Ma pakuksin välja, et me vaataksime need numbrid üle," lausus Lutsar, ning lisas, et talle on sümpaatne Emmanuel Macroni ettepanek hoida riikide piirid Euroopas reisijate jaoks lahti.

Lutsar märkis, et lihtsalt arve vaadates piiranguid kehtestada oleks rumal, pigem tuleks vaadata arvude taha, kuidas on jõutud sellise nakatumise tasemeni. "Epideemiat ei saa vaadata nagu Exceli lehte," lausus ta.

Lutsari sõnul toetab teadusnõukoda ka otselendude lubamist, sest lennujaamades ümberistumiste ootamine on tema hinnangul palju ohtlikum.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: