Tanel Kiik paneb lauale üleriigilise öise alkoholipiirangu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul tuleb kasvama hakanud koroonaviirusesse nakatumine taas kontrolli alla saada ning üheks variandiks on üleriigiliselt öise alkoholimüügi piiramine, mida valitsus arutab neljapäeval.

Kiik rääkis Vikerraadio Uudis+ saates, et neljapäevasel istungil arutab valitsus eelkõige, mida teha tulenevalt Soome võimalikest piirangutest ja mida teha Balti riikide kasvava viiruse levikuga. Üks mõte, mille tema neljapäeval lauale paneb, on kehtestada üleriigiline öine alkoholimüügi piirang, et saada riigis nakatumine kontrolli alla.

Probleemseks kohaks on ka haiguspäevade kompenseerimine. Kui kevadel maksis haigekassa haiguslehele jäänud inimestele kompensatsiooni alates esimesest haiguspäevast, siis praegu seda enam ei tehta, mistõttu kergemalt haigestunud inimesed võivad püüda seda varjata ja käia tööl. Kiige sõnul on seda teemat ka varasemalt arutletud, et vältida olukordi, kus inimesed peaksid minema haigestunult tööle.

"Selle ettepaneku konkreetsena töötame välja, ministeeriumi poolt esitame valitsusele arutamiseks. On võimalik seda lahendada nii ajutise kriisimeetmena, mida näiteks pidasid mõistlikuks tööandjad või lahendada ta püsimeetmena, mis eeldab siis ka püsikulu juurdevõtmist riigieelarvele. Pigem hetkel on olnud selline hoiak, et see haiguslehe hüvitamine püsilahendusena ei peaks olema alates esimesest, vaid võib-olla siis teisest päevast alates, et igaljuhul lühendada seda nii-öelda perioodi, mis on inimene ilma hüvitiseta," ütles Kiik ja lisas, et sügis toob siinkohal selgust.

Kiik rääkis, et teatud juhtudel on võimalik juhul, kui töötaja on koju saadetud, kuna tema töökohas on nakatumine avastatud, saada haigushüvitist, kuid see ei laiene kõikjale.

Teine probleemi pool on see, kui lapsevanem peab koju jääma seetõttu, et lapse lasteaiarühm suletakse.

"See on põhjus, miks me oleme haridusametiga kokku leppinud, et me ei lähe selliseid laussulgemisi tegema," ütles Kiik ja lisas, et säilima peavad mingid lasteaiarühmad, kuhu lapsi on võimalik viia.

Kiik sõnas, et selline murekoht tuleb lahendada, kuid milline meede kasutusele võetakse, ei ole veel teada.

Testimise praktika, kus inimene sooritab koroonatesti ja kui see on negatiivne, ei pea ta isolatsiooni jääma ning saab seejärel seitsme päeva pärast kordustesti sooritada, on Kiige sõnul võimalik ka nende inimeste puhul, kes on olnud töökohas, kuid pole otseselt kokku puutunud haigestunutega.

Kui inimene on tulnud kõrge haigestumusega riigist ja andnud negatiivse koroonatesti, siis seda millisel töökohal võib ja millisel ei või tööle asuda, saab otsustada tööandja, rääkis Kiik.

"Kindlasti haiglad ja terviseasutused on keskmisest konservatiivsemad ja põhjendatult," ütles Kiik ja lisas, et pigem on kahenädalast isolatsiooninõuet järgitud ning testitud enne ja pärast seda.

"Vabastamise eeldus saab olema justnimelt kokkulepe tööandjaga, et see inimese tööle naasmine on ohutu, et see on tööandjale vajalik ja et ei ole võimalik teha kaugtööd või seda inimest siis ajutiselt asendada, kui me räägime näiteks sellisest asutusest, kus risk kedagi teist nakatada on keskmisest kõrgem," ütles Kiik.

Eeskätt on Kiige sõnul koroonaviiruse levikut põhjustanud üksikute inimeste hooletu käitumine, kuid osaliselt nõustub Kiik ka ametiühingute väitega, et segadus isolatsiooni- ja hoolduspäevade tasustamisel põhjustab koroonaviiruse levikut.

Toimetaja: Liisbeth Rats

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: