Indrek Kiisler: koolijuhtide ülereageerimisele tuleb vastu hakata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Indrek Kiisler
Indrek Kiisler Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Õpilased ja nende vanemad ei tea vähem kui nädal enne kooli algust, kuidas õppetöö täpselt toimuma hakkab. Osa koolijuhte on hakanud aga üle reageerima ja viiruse vastu barrikaade ehitama, kirjutab Indrek Kiisler.

Eesti koroonaviiruse nakatumisnumbrid on madalad, laste seas on selle viiruse levik pea olematu. Soomes arutatakse, kas alla 10-aastaseid lapsi üldse tasub testida, sest see on sisuliselt raha raiskamine.

Noored põevad seda viirust oluliselt kergemalt kui vanemad inimesed. Need korduvalt ülekorratud ja põhjendatud asjaolud on olnud teada kevadest saadik, ometi näevad peatselt algava kooliaasta ettevalmistused välja nagu 1944. aasta sügisel, mil sõjamasinad veeresid üle Eesti ja lapsed tuli panna võimaluse korral varjenditesse.

Ühe Tallinna eliitkooli direktor ütles ERR-ile, et ta ei usu professor Irja Lutsari väidet, et lapsed pole aktiivsed viiruse levitajad. Ta lihtsalt ei usu seda ja kõik. Ja seda ei usu kümned koolijuhid ega ka õpetajad, tuhandetest lapsevanematest rääkimata.

Ja kuna ei usu, siis on kohe targem tegutsema kihutada ja hakata viirusebarrikaade ehitama. Paneme gümnaasiumi ja põhikooli viimase klassi lapsed kohe septembrist osaliselt digiõppele! Muudame kooliaasta algusaega, hajutame ja peidame lapsed ja õpetajad viiruse eest! Koolidirektor lubas muretseda ka moodsa skänneri, et lapsi koolimaja uksel paremini kontrollida.

Kevadine kogemus oli õpilastele, õpetajatele ja haridusjuhtidele karm. Tuhanded lapsed üle Eesti jätsid õppimise pooleli ja võõrandusid nii õppimisest kui ka sõpradest. Õpetajad nägid kurja vaeva internetikanalite haldamise ja kaugkoolitundidega. Kevadel olid paljud lapsevanemad ka ise kodutööl ja said lapsi seega jooksvalt aidata. Nüüd on lapsevanemad taas ise tööpostil ning lapsed istuvad üksi kodus.

Haridusminister tunnistab, et see sügis kulub kevadel õppimata jäänud teadmiste järeleõppimisele. Ja seda on kõige parem teha koolipingis ja nii, et õpetaja seisab tahvli ees, mitte õppides läbi kuvariekraani diivanil vedeles krõpsupaki kõrval.

Muidugi leidub ka lapsevanemaid, kes hoiaksid oma lapsi igaks juhuks koolimajast eemal. Koroonaviirusest on tehtud ju kogu maailmas eliithaigus, millest ohtlikumat pole inimkond seni näinud.

Tallinna haridusamet on aga öelnud, et praegu on viirusealane olukord normaalne ja oleme nii-öelda rohelises tsoonis. Seega pole mingit põhjust kooliaasta tavalisest algusest loobuda.

Me teame, et autoga sõitmine Eesti maanteedel lõpeb aastas 50-70 inimesele surmaga ja sajad inimesed jäävad elu lõpuni sandiks. Ometi peaksime me hulluks veidrikuks politseijuhti, kes ütleb, et seoses novembris saabuva kiilasjääga hakkame juba septembrist sõitma kõikjal kiirusega 15 kilomeetrit tunnis. Sisuliselt samasuguste ettepanekutega esinevad ülereageerivad koolijuhid töötavad aga rõõmsalt oma ametis edasi.

Tegelikult on palju kinni ka kommunikatsioonis: ministeerium tuli oma soovitustega välja eelmisel nädalal, praegu kohtuvad koolijuhid kohalike hariduselu korraldajatega ja panevad üksikasju paika.

Õpilased ja nende vanemad aga ei tea vähem kui nädal enne kooli algust, kuidas täpselt õppetöö toimuma hakkab. Ehk oleks ikka haridusametnike suvepuhkused pidanud lõpetama sel aasta vähe varem, aga see on juba eraldi teema. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: