"Olukorrast riigis": konkurentsiamet tõestas, et apteegireform ei toiminud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ajakirjanikud Andrus Karnau ja Harry Tuul arutasid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" konkurentsiameti avaldatud analüüsi, millest selgus, et riigil puudub ravimite juurdehindluse üle kontroll. Ajakirjanikud leidsid, et analüüs tõestas, et hulgimüüjad dikteerivad hindu.

Kuigi ravimite juurdehindlusele kehtivad Eestis piirmäärad, on ostuhind, millega hulgimüüja ravimid sisse ostab, manipuleeritav ning lubab tarbijalt küsida kõrgemat hinda, selgus konkurentsiameti analüüsis.

Ravimite jae- ja hulgimüügil kehtivad juurdehindluse piirmäärad, millest rohkem ei tohi hulgimüüja või apteek ravimipakendile hinda lisada. Samas konkurentsiameti analüüs kinnitab, et ostuhind, millega hulgimüüja ravimid sisse ostab, on manipuleeritav.

Tegelikkuses maksab ravimitootja tihti hulgimüüjale osa ostuhinda tagasi, vormistades need tagasimaksed boonustena või tasuna lisateenuste eest (nn kickbackid). Juurdehindlused arvestatakse siiski esmasel ostuarvel märgitud kõrgema hinna järgi. Seetõttu on ravimi hind hinnaregulatsiooni järgselt kõrgem, kui see olema peaks, märkis konkurentsiamet.

Harry Tuule sõnul on probleem selles, et me ei näe lihtsalt nende tehingute taha. "Eestis on reguleeritud, et hulgimüüjad tohivad kolm protsenti panna hinnale juurde ja jaemüüjad 15 protsenti. Aga küsimus on, kuidas tekib see alghind," lausus Tuul.

"Ja kuna hulgimüüja on omakorda jaemüüjaga väga tihedalt integreerunud, siis see kasum võib olla mitte kolm, ega 15 protsenti, vaid koguni 50 protsenti," ütles Tuul.

Andrus Karnau lisas, et konkurentsiameti analüüsi lugedes ei näinud ta ka lahendust sellele olukorrale.

Harry Tuule sõnul võiks asja ideaalses maailma lahendada turumajanduse toimimine, kus võistlevad pakkujad oleksid sunnitud pakkuma paremat hinda.

"Millegipärast see Eestis selliselt ei toimi. Meil on põhimõtteliselt kaks mängijat turul, kes pakuvad ravimeid nii hulgi kui ka jaeturul ja hinna kujundust saavadki nad kahekesi reguleerida," rääkis Tuul.

Karnau sõnul tuleb konkurentsiameti analüüsist välja see, et aprillis toimunud apteegireform tegelikult ei lahutanud apteegi jaemüüki ja hulgimüüki.

"Apteegid on jätkuvalt hulgimüüjate kontrolli all, tõsi küll, pisut teistsuguste lepingute vormidega, mitte juriidilise omanduse kaudu," sõnas Karnau.

"Teine asi, millest konkurentsiameti kirjutab, et see taoline jäik juurdehindluse määr tegelikult soodustab sedasama protsessi, mis on Eesti apteegiturgu iseloomustanud juba viisteist aastat või rohkemgi. Et apteegiturg on jagatud kahe tegija vahel. Ta on tugevalt ketistunud, ta on tugevalt vertikaalselt integreeritud," lisas Karnau.

Karnau sõnul toob konkurents välja selle, et väide justkui oleks apteegiturg hästi reguleeritud, on petlik. "Tegelikult kehtivatest regulatsioonidest on võimalik mööda hiilida, mis tähendab seda, et tegelikult ta ei ole reguleeritud. Ja tegelikult see, mis hinda me maksame sõltub ikkagi suuresti hulgimüüjate suvast," lausus Karnau.

Harry Tuul lisas, et juriidiliselt on sisu korrektne, aga see hind on sisuliselt natukene teine.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: