Aivar Hundimägi: Mölder, Sibul ja EKRE volikogo peässivä prõlla häbendellemä* ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Erik Prozes

Apteegireformi takistajate kõige levinum väide oli olemasolevate apteekide massiline sulgemine, sellega hirmutasid meid keskerakondlane Tõnis Mölder ja isamaalane Priit Sibul. Fakt on aga see, et mingit massilist apteekide kadu uued reeglid kaasa ei toonud, märgib Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.

Aasta alguses palju kirgi kütnud apteegireform on ravimiäris toonud kaasa mitu positiivset muudatust. Piinlik võiks olla nendel valitsusliidu poliitikutel, kes üritasid veel viimasel hetkel selle reformi teostumist takistada. Piinlik just seetõttu, et reformi vastaste hoiatatud riskid pole teostunud ning oleme näinud, kuidas osad ravimituru valitsejate argumendid osutusid pooltõdedeks.

Keskerakonna fraktsiooni liige Tõnis Mölder ennustas, et apteegireformi jõustumise järel tabab Eesti inimesi ravimituru kriis. Ta väitis, et ravimite kättesaadavus pärast apteegireformi olulisel määral langeb ja üle Eesti suletakse ligi 500 apteegist paarsada.

Teine apteegireformi takistaja oli Isamaaliitu kuuluv Priit Sibul, ka tema ennustus ravimimüügis suuri probleeme ning arvas, et Eestit ootava õuduse eest peab võtma poliitilise vastutuse sotsiaalminister Tanel Kiik koos opositsioonis olevate sotside ja reformierakondlastega.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu kutsus veebruaris riigikogu üles tegema jõupingutusi apteegireformi tühistamiseks, sest reform ähvardab tuua kaasa sadade apteekide sulgemise, ravimite kättesaadavuse vähenemise ja hindade tõusu.

EKRE volikogu märkis, et kui apteegireform käivitub, jäävad hulgimüügifirmad JOKK-skeeme ja variisikuid kasutades endiselt turgu kontrollima. EKRE-sse kuuluv rahandusminister Martin Helme väitel ähvardab apteegireformi tõttu Eesti riiki 125 miljoni euro suurune kahjunõue, mille esitab Margus Linnamäega seotud ettevõte.

Apteegireformi jõustumisest on möödas rohkem kui pool aastat. Ei ole selle tulemusena sattunud ravimiturg kriisi, apteekide massilist sulgemist pole toimunud ja hulgimüüjad pole ka esitanud selle reformi pärast riigile üüratud kahjunõuet. Pigem on selle lühikese perioodi jooksul toimunud ravimiturul tarbija jaoks positiivsed muutused.

Kui meenutada apteegireformi kriitikute väiteid, siis tundub paika pidavat ainult üks. Nimelt EKRE volikogu väide, et hulgimüügifirmad jäävad JOKK-skeeme ja variisikuid kasutades endiselt turgu kontrollima.

Vormiliselt said Margus Linnamäele kuulunud apteegiketi proviisorid Linnamäe firmale kuulunud apteekide omanikeks, kuid mitmed märgid näitavad, et nende apteekide omanikud pole tegutsemises kuigi vabad. Lisaks ei ole avalikkusel ka teada tingimused, millega apteegid proviisoritele loovutati. Kirjeldatud probleemi avab väga hästi teisipäevases Õhtulehes ilmunud uurimus.

See aga ei tähenda, et apteegireform oleks ebaõnnestunud, sest sarnane olukord oli ju ka enne reformi. Pigem on apteegireform loonud eeldused konkurentsiolukorra paranemiseks ning see võiks olla üks vaheetapp ravimimüügi konkurentsile avamisel.

Reformi takistajate kõige levinum väide oli olemasolevate apteekide massiline sulgemine, sellega hirmutasid meid keskerakondlane Tõnis Mölder ja isamaalane Priit Sibul.

Pärast reformi käivitamist 1. aprillil sulges uksed 25 rohupoodi, tegevust jätkas 468 apteeki. Muidugi saab öelda, et möödunud on liiga vähe aega uute reeglite kehtima hakkamisest ning apteekide sulgemisi võib tulla veel. Fakt on aga see, et mingit massilist apteekide kadu uued reeglid kaasa ei toonud. Seega ei pidanud paika ka väide, et ravimite kättesaadavus halvenes.

Suuremad hulgimüüjad väitsid, et reformi tulemusena ravimid ei odavne, sest seadus on hulgimüüjatele kirjutanud ette juurdehindluse protsendi. Õhtulehe varasem uurimus ja ka hilisem konkurentsiameti raport tõestasid, et tegelikult hiilivad hulgimüüjad sellest seaduses kehtestatud juurdehindluse piirangust mööda.

Nimelt saavad hulgimüüjad ravimitootjatelt boonustena või tasuna lisateenuste eest raha tagasi ehk sisuliselt on hulgimüüjate juurdehindlus ravimitele suurem, kui seda näeb ette kehtiv seadus.

Kirjeldatud skeeme ehk nn kickback'ide teket soosib ebapiisav konkurents ehk olukord, kus ühes valdkonnas on ainult paar suurt tegijat, kellel on tänu suurele turuosale võimalik äriahela teistele lülidele enda tingimusi dikteerida.

Eesti ravimituru probleem on vähene konkurents hulgimüüjate vahel. Apteegireform ehk hulgi- ja jaemüügi lahutamine omanike tasandil loob eelduse konkurentsi tekkeks hulgimüügiturul. Kui hulgiturule tuleb uusi tegijaid, siis tekib ka apteekidel ja ravimifirmadel senisest suurem valikuvabadus ning pikemas perspektiivis aitab see parandada ravimite kättesaadavust.

Esimesed märgid konkurentsi tihenemisest on juba näha. Hiljuti kirjutas Äripäev, et ravimite hulgimüügiärisse sisenes Tallink Grupi suuromanik Infortar, kes asutas aasta alguses tütarfirma Farmatar. See samm suurendab valikuvõimalusi nii ravimitootjatele kui ka apteekidele.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots soovis Äripäeva raadiosaates "Kuum tool" Infortari tütarfirmale edu ja lubas panna kirikusse küünla, et neil õnnestuks parandada ravimiturul aastaid valitsenud ebatervet konkurentsiolukorda.

Infortarist jääb aga ravimituru tervendamiseks väheks. Järgmiste sammudena peab seadusandja ehk riigikogu keelama ära turgu moonutavate kickback-skeemide kasutamise ning lubama käsimüügiravimid ka teistesse jaemüügi kanalitesse, näiteks kauplustesse ja tanklatesse.

* "Mölder, Sibul ja EKRE volikogu peaksid nüüd häbenema" tõlgituna seto keelde, mida peaksid hästi mõistma nii Priit Sibul kui ka Margus Linnamäe. Tõlkis Aapo Ilves.


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: