Külmad talved ja roosirooste mõjusid Kadrioru roosiaias president Pätsi roosile laastavalt. Kolm aastat tagasi oli kunagisest uhkest roosipeenrast vähe alles jäänud ja tekkis oht, et 1937. aastal Saksamaal aretatud roosisort Staatspräsident Päts võib välja surra, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aiakujundaja Merilen Mentaal ütles, et roos oli väljasuremisele lähedal. "Neid roose oli tõesti väga vähe järel ja selliseid roose, millest sai võtta lõikeõisi, et saata Saksamaale, et võrrelda kas see roos on sama, mis Sangerhauseri rosaariumis n-ö geenipangas, oli vähe, ikkagi loetud arv," lisas ta.

Kolm aastat tagasi hakkas Kadrioru roosiaia aednik Eve Silm tegelema riigivanema nimelise roosisordi päästmisega ja tänu Mentaalile tekkis võimalus tuua uued silmad Saksamaa geenipangast ning pookida need õigele alusele.

Aiakujundaja sõnul on sort küll pääsetud, kuid taimi on piiratud kogus ning tavalisse koduaeda seda ihaldada ei maksa.

"Ta ei ole nii terve kui tänapäeva roos peaks olema, ta ei õitse nii rikkalikult. Kui tekivad mõningad pungad ja õied, siis see ei piisa. Kui tänane roosikasvataja tahab näha, et ta roos õitseb juulikuust kuni külmadeni, siis selle roosi puhul seda ei saa öelda," selgitas Mentaal.

"Kui on tõsised kollektsionäärid, kes leiavad, et nad peavad seda omama, siis see on võimalik, aga tavalisele roosikasvatajale ei soovita," ütles ta.

Kreemikaskollaste õitega teehübriidroos aretati ajal, kui oluliseks peeti suurt ilusat õit ja head lõhna. Eelmisel sügisel Kadriorgu istutatud taimed on Eesti oludega hästi kohanenud.

"Aeg nüüd näitab, aga nende ilu peaks paari-kolme aasta pärast lopsakamaks muutuma. Vaatluse põhjal on nad ilusasti talve üle elanud ja nad on ilusasti kaks korda õitsenud, teine õitsemine on sügisõitsemine. Ma ei ole märganud, et neil oleks suuri haigustunnuseid olnud," rääkis Eve Silm.

Staatspräsident Päts aretati Christoph Weigandi poolt 1937. aastal ja sai nime Späthi aiandusfirma kauaaegse kliendi järgi.