EL-i eelarvekõnelustest suuri muutusi oodata pole ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Euroopa Parlamendi Läti saadik Roberts Zile
Euroopa Parlamendi Läti saadik Roberts Zile Autor/allikas: Roberts Zile Flickr

Euroopa Parlamendis jätkuvad läbirääkimised Euroopa Liidu uue eelarve üle. Konservatiivide hinnangul sellesse suuri muudatusi ei tule, samas kui sotsialistid nõuavad eelarvesse õigusriigi põhimõtete toomist.

Lõppenud nädalal jätkusid Euroopa Parlamendis arutelud Euroopa Liidu uue seitsmeaastase eelarve üle. Parlamendi eelarvega tegelevasse komisjoni kuuluva lätlase Roberts Zile sõnul on arutelud tõsised, kuid kinni pigem detailides.

"Ma vaatasin üle mõned eelarvereeglid ja ma ei usu, et eelarve tegelikult väga palju muutub. Euroopa Parlament tahab seda alati teatud mahus muuta, sest meil on asjadest oma nägemus, aga ma ei usu, et miski väga palju muutuda saab. Eelarvet koostades on tehtud mitmeid kompromisse ning neid muutes võib kogu eelarve osapooltele vastuvõetamatuks muutuda," rääkis Zile ERR-ile.

"Ma ei usu ka seda, et eelarves kirjutatakse tugevamalt sisse õigusriigi põhimõtetega seonduv, mis võiks Budapesti ja Varssavit häirida. Teatud muudatused kindlasti tulevad, aga need ei ole fundamentaalsed," ütles Zile, kes kuulub Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni.

Samal ajal leidub europarlamendis ka liikmeid, kelle arvates on õigusriigi sätted võtmetähtsusega. Eriti häälekas on olnud suuruselt teise, sotsialistide grupi juht hispaanlanna Iratxe Garcia. Euroopa Komisjoni presidendile Ursula Von der Leyenile saadetu kirjas ütles ta, et Euroopa peab oma väärtuste eest seisma.

"Me ei saa aktsepteerida olukorda riikides, nagu Poola ja Ungari," kirjutas Garcia. Ta nõudis kirjas ka LGBT võrdse kohtlemise strateegiat ning humaanset lahendust pagulaskriisile. Needki pole just punktid, mis Varssavit ja Budapesti õnnelikuks teevad. Garcia avaldus oli seda julgem, et eelarvekõneluste takerdumise üheks peakannatajaks võiks saada tema kodumaa Hispaania.

Euroopa Liidu praegune pikaajaline eelarve lõppeb selle aasta 31. detsembril ning selleks ajaks peab uus eelarve olema juba vastu võetud. Seda ootavadki kõige pingsamalt just Lõuna-Euroopa riigid, mille majandus koroonakriisiga kõige enam kannatada on saanud. Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve on kokku 1,82 triljonit eurot. Sellest pea 1,1 triljonit moodustab tavapärane eelarve ning 750 miljardit ajutine majanduskriisist taastumiseks mõeldud abipakett.

Euroopa ülemkogul võeti see vastu selle aasta 21. juulil. Toona käisid kõige suuremad vaidlused just õigusriigi põhimõtete ning tagastamatu abi suuruse üle.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: