Küprose koostatud eelarvekava on vallandanud süüdistused, et eesistujariik eelistab ühte liikmesriikide leeri. See toob nähtavale sügavad erimeelsused, mida liikmesriikide suursaadikud üksi enam lahendada ei pruugi suuta ning suurendab seega survet, et riigijuhid sekkuksid aruteludesse oodatust varem, kommenteeris väljaanne Politico oma reedehommikuses uudisteülevaates.

Küpros pakkus ligi kahe triljoni euro suuruses EL-i eelarvekavas välja minimaalsed kärped, seda hoolimata rangemat eelarvedistsipliini pooldavate riikide, nagu Saksamaa ja Holland nõudmistest. Suurimad kärped – 3,9 protsenti – puudutaksid Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja EL-i välistegevuseks mõeldud programmi "Global Europe", samal ajal kui põllumajandustoetused ja ühtekuuluvuspoliitika kulud jääksid Küprose ettepaneku kohaselt puutumata.

Küprose EL-i asjade aseminister Marilena Raouna ütles, et nende ettepanek on kompromiss, mis arvestab kõigi liikmete seisukohtadega. Mitme jõukama liikmesriigi diplomaadid leiavad aga, et ettepanek ei vasta eesistujariigilt oodatavale neutraalsusele, märkis Politico.

Väljaanne viitas, et Küpros kuulub peamiselt ida- ja lõunapoolseid riike ühendavasse nn ühtekuuluvuspoliitika sõprade gruppi (i.k. friends of cohesion), mis on juba kuid kaitsnud vaesemate regioonide toetuseks mõeldud summat katsete eest suunata selle arvelt rohkem raha uutele prioriteetidele, nagu konkurentsivõime ja kaitse. Vastaspool süüdistab eesistujariiki selles, et see teeb järeleandmisi EL-i keskmisest vaesematele ühtekuuluvusriikidele, pakkumata vastu midagi sisulist.

Üks anonüümselt Politicoga rääkinud kriitiline diplomaat nimetas muudatusi "mikroskoopilisteks", väites, et need peegeldavad tugevat survet ühtekuuluvusriikidelt.

Hollandi rahandusminister Eelco Heinen ja Rootsi EL-i asjade minister Jessica Rosencrantz lükkasid kompromissi avalikult tagasi, nimetades seda vastuvõetamatuks läbirääkimiskastiks (no-go box, tõukuvalt Küprose esitatud läbirääkimispaketist, mida kutsutakse nego-boxiks).

"See ei ole taskukohane, on tasakaalust väljas ja valede prioriteetidega. Eelarve kogumaht jääb endiselt liiga suureks ajal, mil eelarveruum on kogu Euroopas piiratud ja vältimatud on rasked valikud," kirjutas Heinen neljapäeval tehtud avalduses. "Madalmaade jaoks on see vastuvõetamatu läbirääkimisraamistik (no-go box)," lisas ta.

Küpros pakkus kaheprotsendilist kärbet

Küprose neljapäeval esitatud ettepaneku kohaselt oleks EL-i järgmise pikaajalise eelarve maksete maht 1,73 triljonit eurot. See näeb ette umbes kaheprotsendilise kärpe ehk 32,8 miljardi euro suuruse vähendamise võrreldes Euroopa Komisjoni 2025. aasta juulis esitatud 1,76 triljoni euro suuruse ettepanekuga.

Kärped puudutavad peamiselt konkurentsivõime fondi ning EL-i välistegevuse eelarvet, mida vähendataks kummagi puhul ligikaudu 28 miljardi euro ehk 3,9 protsendi võrra, vahendas väljaanne EurActiv.com.

Samas nn Fondi (Fund), mis ühendab traditsioonilisi poliitikavaldkondi nagu põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitika, tabaksid märksa väiksemad kärped.

Küprose kava on võit nn ühtekuuluvuspoliitika sõprade ühendusele, kuid tagasilöök rangemat eelarvedistsipliini pooldavatele nn netomaksjatele riikidele, mis panustavad ühiseelarvesse rohkem, kui sealt otseselt tagasi saavad. Nemad toetavad eelarve üldmahu märksa suuremat vähendamist ning soovivad keskenduda tugevamalt nn uutele prioriteetidele, nagu kaitse ja konkurentsivõime.

Säästlikumad liikmesriigid ei muretse niivõrd kärbete mahu, kuivõrd järgmise etapi pärast. Ühe diplomaadi sõnul pidi see ettepanek olema "maandumisala", kuid näeb välja pigem nagu "õnnetuspaik", kommenteeris Politico.

Kolme diplomaadi hinnangul võib juhtuda, et riigijuhid viskavad kompromissi lihtsalt kõrvale ja alustavad arutelu otsast peale, mis tähendaks väärtusliku aja kaotamist.

Mõlemad leerid nõustuvad aga vähemalt ühes: ametnikud on jõudnud omavaheliste läbirääkimiste piirini. "Nüüd on riigijuhtide kord. Nemad peavad vastutuse võtma," ütles üks diplomaat.

Paljud kardavad, et kokkulepe aastateks 2028–2034 mõeldud eelarve üle ei sünni enne aasta lõppu ning läbirääkimised venivad 2027. aastasse, mil mitmed suured liikmesriigid – sealhulgas Prantsusmaa, Itaalia, Kreeka, Poola ja Hispaania – on hõivatud valimiskampaaniatega.

"Mõned delegatsioonid alahindavad seekord poliitilist mõõdet," tõdes üks diplomaat.

Reedel hakkavad EL-i riikide suursaadikud arutama kavandatavaid riiklikke ja piirkondlikke partnerlusplaane – uut "fondide fondi" süsteemi, mis ühendaks mitmeid olemasolevaid EL-i programme.

Pühapäeval toimub aga saadikute erakorraline kohtumine, kus alustatakse detailseid läbirääkimisi tervikeelarve üle.

Järgmisel nädalal võtavad teema üle liikmesriikide ministrid üldasjade nõukogus ning nädala lõpus jõuab küsimus Euroopa Ülemkogu lauale.

Tõenäoliselt muutuvad praeguse eelarve numbrid lähikuudel toimuvate intensiivsete ja keeruliste läbirääkimiste käigus veel märkimisväärselt, kuid need annavad siiski aimu sellest, millises suunas arutelud liiguvad, kommenteeris EurActiv.