Südamesiirdamisi tegev Tartu ülikooli kliinikumi südamearst Märt Elmet rääkis "Ringvaates", et südamesiirdamine on suur meeskonnatöö, mida valmistatakse pikalt ette. Ettevalmistusperiood võib kesta kuid, mõnikord isegi aastaid.

Esimene südamesiirdamise patsient viie aasta eest oli toona 37-aastane Kesk-Eestis elav naine. Kõige nooremad Eesti inimesed, kes on uue südame saanud, on olnud 15-aastane poiss ja tüdruk, kõige vanem 67-aastane. Elmeti sõnul ei takista vanus siirdamise tegemist.

Elmet ütles, et südamesiirdamise tegemine on alati keeruline otsus. Tema sõnul on kriteerium, et uut südant soovitatakse patsiendile, kellel on jäänud elada vähem kui aasta.

"Me saame seda paljude parameetritega ette ennustada. Siis on põhjalikud uuringud, testid, kas siirdamine on üldse võimalik. Kui patsient on nõus, siis sellele teekonnale asutakse," rääkis ta.

"Südamesiirdamine on inimesele alati elu ja surma küsimus - ilma südamesiirdamiseta ei oleks neil võimalik edasi elada," sõnas arst.

Aastas saab Eesti inimestest uue südame kaks või kolm, kuid võrrelduna osade Euroopa riikidega võiks see number Elmeti sõnul olla kaks või kolm korda suurem.

Südamesiirdamist teevad Eesti arstid koostöös Soome arstidega seepärast, et Eestis on siirdamiste mahud on nii väikesed, et ei võimalda pakkuda patsientidele nii head teenust kui Helsingi haigla.

Saates oli külas ka Aleksander Landra, kes on neljas Eesti inimene, kes uue südame sai.

Ta ütles, et kui Elmet küsis temalt, kas on südamesiirdamisega nõus, siis võttis ta seda rahulikult. "Ma olin kuulnud enne siirdatutest ja siin polegi valida tegelikult - kui tahad elada, pead nõustuma," sõnas ta.