Tais on toimunud meeleavaldused pea iga päev alates juuli keskpaigast. Protestijad nõuavad endise armeejuhi Prayuti tagasiastumist ja tema administratsiooni põhjalikku muutmist. Prayut juhtis Tai 2014. aasta sõjalist riigipööret.

Samuti nõuavad meeleavaldajad kuningriigi ülirikka ja mõjuvõimsa monarhia reformimist, mis varem oli riigis kuninga solvamise seaduste tõttu tabuteemaks.

Tai meeleavalduste laine on saanud osaliselt inspiratsiooni Hongkongi demokraatiameelsetest protestiaktsioonidest, kuid on üldiselt ilma selge juhita.

Laupäevane meeleavaldus on organiseeritud Bangkoki Thammasati Ülikooli tudengite poolt, kes on olnud avalikult kriitilised Tai kuningliku perekonna rolli suhtes Tais.

Keskpäeval kogunes mitusada inimest ülikooli suletud väravate ette, nõudes, et neid sisse lastaks. Protestijad hüüdsid: "Maha diktatuur, elagu demokraatia!". Samuti "Prayut, kao minema!". Meeleavaldajad murdsid lõpuks väravatest sisse ja mitusada inimest tungis ülikooli territooriumile.

Hiljem suunduvad meeleavaldajad kava järgi Sanam Luangi väljakule kuningapalee ees, kus protestijad kavatsevad mööda saata öö.

"Me võitleme suurema demokraatia nimel," ütles üks tudengiaktivistide liider Panusaya Sithijirawattanakul enne meeleavaldusi.

"Meie eesmärgiks ei ole monarhiat hävitada, vaid seda moderniseerida, kohandada seda meie ühiskonnaga."

Pühapäeval marsivad protestijad tõenäoliselt lähedalasuva valitsushoone juurde, mille eest Tai võimud on hoiatanud.

Tegemist saab olema tõenäoliselt suurima demonstratsiooniga alates 2014. aasta riigipöördest. Tudengiaktivistid loodavad enam kui 50 000 toetaja saabumist. Politsei sõnul saadetakse meeleavalduste piirkonda umbes 10 000 politseinikku.

Absoluutse monarhia lõpust 1932. aastal on Tais läbiviidud mitmeid suurmeeleavaldusi ja riigipöördeid. Riigi rojalistidest sõjavägi on korraldanud alates sellest enam kui kümme riigipööret.

Praegune, peamiselt tudengite eestvedamisel kestev meeleavalduste laine on olnud valdavalt rahumeelne. Samas on protestijate monarhia vastu suunatud kriitika tekitanud riigis palju vastukaja.

Tai kuningat Maha Vajiralongkorni toetavad riigi miljardäride suguvõsad ja sõjavägi. Tema varanduse suuruseks peetakse kuni 60 miljardit dollarit.

Tudengid nõuavad kuningapalee rahaasjade suuremat läbipaistvust, kuninga laimamise seaduste tühistamist ja monarhi eemaldamist poliitilisest otsustusprotsessist.

Samuti nõutakse 2017. aasta sõjaväe koostatud põhiseaduse muutmist. Toonane põhiseadus kallutas 2019. aasta valimised Prayuti kasuks, väidavad aktivistid, kes tahavad võimudelt ka poliitiliste oponentide tagakiusamise peatamist.

Praeguse seisuga on võimud pidanud kinni enam kui kakskümmend aktivisti mässule õhutamise süüdistuse alusel. Praeguseks on nad kautsjoni vastu vabastatud.

Analüütikute sõnul on meeleavaldused kogunud hoogu sotsiaalmeedia oskusliku rakendamise tõttu.

Prayut ütles, et võimud rakendavad meeleavaldajate vastu "pehmeid meetmeid", "kuna tegemist on lastega".

Mitmes riigis, sealjuures Saksamaal ja Ühendriikides, koguneb Tai diasporaa, et väljendada meeleavaldajatega solidaarsust.