Galerii: Läänemaal avati paadipõgenike mälestuseks pronksskulptuur ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Neil päevil tähistatakse Eestis 76 aasta möödumist suurest põgenemisest, kui Eestisse tunginud punaarmee eest põgenes läände ligi 80 tuhat elanikku, kellest paljud tegid seda üle mere minnes. Läänemaal Puise rannas avati pärastlõunal 1944.-nda aasta paadipõgenike mälestusmärk.

1944. aasta suurpõgenemine on jätnud Eesti rahva hinge valusa jälje. Mullu püstitati paadipõgenike mälestuseks Läänemaal Puise randa kivi. Nüüd avati seal skulptor Aivar Simsoni tehtud pronksskulptuur, mis kujutab merele vaatavat ema koos tütrega.

"Ema ei tea, kas mees on surma saanud või teadmata kadunuks jäänud. Ta on elanud üle esimese okupatsiooni, Tallinnas on kodu puruks pommitatud, kohvris on vähesed pillid ja mingid asjad ja ta on sihikindel, et tema siia teise okupatsiooni ajaks ei jää. Laps on ebamäärane, ta ei tea, mis tulevik teda ootab ja tema oskas kaasa võtta oma lemmikasja mängukaru," kirjeldas autor skulptuuri.

Eesti Memento liit haaras kinni Heidi Ivaski mõttest rajada paadipõgenike mälestusmärk. Skulptuuri all asuvale kivile on jäädvustatud Aidi Valliku luuleread, mis panevad mõtlema raskuste üle, mida 76 aasta eest taluda tuli.

"Viiskümmend aastat me sellest paadipõgenemisest eriti midagi ei teadnud, ja kui sellest ka räägiti, siis räägiti nendest põgenenutest kui vaenlastest, mõrtsukatest ja ei tea kellest veel. Nüüd meil on pea kolmkümmend aastat iseseisvust ja sellegipoolest ei ole seda teemat eriti uuritud ega vääriliselt nende mälestust jäädvustatud. Just sellepärast sai see võetud Memento liidu poolt ette," rääkis liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.

 

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: