Riigi varad kasvasid mullu veerand miljardi euro võrra ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ministeeriumid
Ministeeriumid Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Möödunud aastal olid riigieelarve kulud ja investeeringud kokku 10,99 miljardit eurot, mis on 755 miljonit rohkem kui 2018. aastal. Tulud olid 10,86 miljardit eurot ehk 727,8 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Valitsussektori võlakoormus püsis 2019. aasta lõpul 8,4 protsendil sisemajanduse koguproduktist (SKP). Ilma Euroopa finantsstabiilsusfond mõjuta oli võlakoormus 6,8 protsenti SKP-st. Selle näitajaga oli Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidu madalaim.

Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 16,3 miljardi euro väärtuses, mis on 250 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Stabiliseerimisreserv kasvas 0,7 protsenti ning likviidsusreserv 37,1 protsenti.

Riigi laenukohustused kasvasid mullu 275 miljoni euro võrra ning olid aasta lõpuks 3,35 miljardit eurot.

Maksutulu kasvas pea kümme protsenti

Maksutulud kasvasid mullu 9,4 protsenti ning ühtlaselt tugevalt kasvasid kõik maksuliigid, selgub koondaruandest.

Vähenes elektriaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine (vastavalt 9,1 ja 2,8 protsenti)

Välisabi moodustas mullu 884 miljonit ehk 8,7 protsenti valitsussektori kogutulust.

Dividenditulud jäid samale tasemele, mis aasta varem ning olid 182 miljonit eurot.

Töötu- ja töövõimetoetused kasvasid järsult

Valitsussektori kulud ulatusid 10,39 miljardi euroni, kasvades aastaga 664,6 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti.

Kuludest kasvasid kõige rohkem antud toetused (296,7 miljonit eurot ehk 6,4 protsenti). Selle hulgas olid toetused töötutele ja töövõimetoetused, mis kasvasid lausa 45,4 protsenti (93 miljonit eurot). Peretoetused kasvasid 49,9 miljonit euro (9 protsenti) ja pensionid 75,7 miljonit euro (4,3 protsenti) võrra.

Valitsussektori tehtud investeeringute maht samas kahanes võrreldes 2018. aastaga. Investeeringute kogumaht oli mullu 945,1 miljonit eurot.

Rahandusminister Martin Helme sõnul eelistab valitsus investeeringuid, mis suurendavad Eesti majanduse kasvupotentsiaali, mis tähendab, et avaliku sektori büroohoonetele eelistatakse investeerida näiteks transpordiühendustesse, mis suurendavad liikuvust ja ühendusi Eesti eri piirkondade vahel.

"Peame oskama riigi raha, tulgu see siis maksutulust, välisvahenditest või olgu laenuks võetud, piisavalt targalt kasutada, nii et tõstame selle abil majanduse kasvupotentsiaali. Seda saab muu hulgas teha ka taristuinvesteeringute toel," märkis Helme.

Maksukoormus kasvas

2019. aastal oli valitsussektori eelarve puudujäägis, mis moodustas statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 90 mln eurot ehk 0,3 protsenti SKP-st.

Puudujäägis olid nii keskvalitsus ja kui ka kohalikud omavalitsused (vastavalt 0,5 ja 0,1 protsenti SKP-st), mida osaliselt tasakaalustas sotsiaalkindlustusfondide ülejääk (0,3 protsenti SKP-st).

Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, muu keskvalitsuse asutuste koondpositsioon oli ülejäägis. Võrreldes 2018. aastaga paranes valitsussektori positsioon 0,24 protsendi võrra SKP-st ehk 56 miljoni euro võrra. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 2019. aastal puudujäägis 1,9 protsenti SKP-st.

2019. aasta maksukoormuseks kujunes 33,2 protsenti SKP-st, mis oli 0,4 protsendi võrra kõrgem kui aasta varem. Maksukoormust suurendasid eelkõige tööjõu ja tarbimismaksud.

Mullu jätkunud kiire palgakasv suurendas sotsiaalmaksu tasumist 288 miljoni euro võrra. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas viie miljoni euro võrra, kuna tulumaksu tagastused suurenesid ligi 90 miljoni euro maksuvaba tulu kasutamise edasilükkamise tõttu.

Käibemaksu laekumine kasvas 152 miljoni, kütuseaktsiis varumise tõttu 95 miljoni ja saastekvootide müügitulu, mis kajastub maksukoormuses aastase nihkega, 101 miljoni euro võrra.

Majanduse reaalkasv aeglustus 2019. aastal 4,3 ja jooksevhindades 7,7 protsendini.

Valitsus otsustas neljapäeval esitada riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande riigikogule kinnitamiseks.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: