"Kuna enamus CO2 heitest Eestis tekib energeetikatööstuses, siis enim on meil mõjutatud just põlevkivienergeetika käitised - Eesti Energia, VKG ja Kiviõli Keemiatööstus. Elektri tootmise eest tasuta ühikuid ei eraldata, seega põlevkivist elektritootmine on [saastekvootide] hinnatõusust ilmselt enim mõjutatud," tõdes keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Imre Banyasz ERR-ile.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ingliskeelse lühendiga ETS) kasutatakse selleks, et sundida energeetikaettevõtteid ja energiamahukat suurtööstust vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid. See hõlmab Euroopa Liidus umbes 11 000 käitist ning 45 protsenti kogu EL-i heitkogustest. Eestis kuulub 2021. aasta alguse seisuga sellesse süsteemi 44 käitist.

Banyasz selgitas, et Euroopa Komisjon esitas 2019. aasta lõpuks Euroopa Rohelise Kokkuleppe EL-is kliimaneutraalse saavutamiseks 2050. aastaks, mida toetas ka Eesti.

"Hetkel ametis olev valitsus on koalitsioonilepingus võtnud eesmärgiks seada sama eesmärk ka Eestis. Lisaks esitas Euroopa Komisjon 2020. aasta septembris kava, et kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks tuleks 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähendada 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Seni oli EL-ülene eesmärk aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40 protsendi võrra. 2020. aasta detsembris toimunud Euroopa ülemkogul kiitsid EL valitsusjuhid selle heaks," ütles Banyasz.

Nendest algatustest tõukuvalt vaadatakse üle Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika seadusandlus, seal hulgas ka ETS-i direktiiv.

"Muudatusettepanekud esitab Euroopa Komisjon eeldatavasti 2021. aasta juuni lõpus ning seejärel algavad läbirääkimised. Ilmselt jõustuksid sellisel juhul võimalikud muudatused 2026. aastal," ütles Banyasz.

Praegu kehtiva ETS-i direktiiviga on sellesse hõlmatud sektoritele seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaase aastaks 2030 vähemalt 43 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega, kuna see on ETS-i rakendumise aasta. Selle saavutamiseks on ETS-is ette nähtud saastekvootide iga-aastane vähenemine, mis peaks kaasa tooma ühikute turuhinna kasvu. Hinnatõus omakorda survestab ettevõtteid oma kasvuhoonegaase vähendama, parandades energiatõhusust, kasutama puhtamaid kütuseid, moderniseerima seadmeid.

Nüüd kaalub Euroopa Komisjon aga selle eesmärgi suurendamist ligikaudu 63 protsendini, mis tähendab, et ühikud süsteemis vähenevad seni kokkulepitust kiiremini ja see omakorda peaks kiirendama ühikute turuhinna tõusu, rõhutas Banyasz.

Tasuta kvootide saatus ebaselge

Hetkel saab suur osa ETS-iga kaetud ettevõtetest osa saastekvoodi ühikutest tasuta, et vältida niinimetatud süsinikuleket - tootmise üleviimist EL-ist välja või samade toodete ostmist kolmandatest riikidest, kus sarnaseid keskkonnanorme kehtestatud ei ole.

"Kuna ühikute koguarv süsteemis väheneb uute eesmärkide tõttu senisest kiiremini, analüüsib Euroopa Komisjon ka seda, kas ühikute tasuta eraldamise põhimõtted tuleks üle vaadata ning milliste sektorite käitiste puhul süsinikulekke oht tegelikult esineb," ütles keskkonnaministeeriumi esindaja.

Et seni ei ole täpselt teada, mis ettepanekuid Euroopa Komisjon muutmiseks teeb, siis on ka keeruline väga konkreetselt öelda, mis Eesti ettevõtete jaoks muutub.

"ETS kehtib ühtsetel alustel kogu Euroopa Liidus. Üldised muudatused süsteemis mõjutavad ka Eesti ettevõtteid, kuid millises ulatuses, on ebaselge," ütles Banyasz. "Eesti jaoks on oluline, et süsinikulekke oht oleks välditud ka kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide suurenedes. Selleks võiks jätkuda kuni 2030. aastani tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine süsinikulekke ohuga sektoritele," leidis Banyasz.

"Kui vähendatakse ettevõtetele tasuta eraldatavate ühikute kogust siis peavad ettevõtted senisest rohkem ostma ühikuid turult, mille tõttu kaasneb neile ka suurem kulu. On hinnatud, et ühiku turuhind võib aastaks 2030 tõusta peaaegu 90 euroni. Kuid ühikute hinnatõus on juba selle aasta alguses olnud arvatust kiirem, mille tõttu saab täpsemalt prognoosida ka hinnatõusu siis, kui on teada mis muudatusettepanekud Komisjon teeb. 22. veebruari seisuga oli hind 36,8 eurot," ütles Banyasz.