Aegi sõnul võib lähiajal tekkida vajadus maskide kohustuslikuks muutmiseks
Kui seni on Eestis maski kandmist inimestele soovitatud, siis justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) laskis teha õigusliku analüüsi, kas valitsusel on õigus kohustada inimesi maskis ringi käima. Ministri sõnul võib see vajadus lähiajal tekkida, kui viiruse levik laieneb.
Aegi sõnul on valitsus korduvalt arutanud maskide kohustuslikuks tegemist, kuid seni polnud selgust, kas Eesti seadused seda lubavad. Selleks tellis Aeg oma maja juristilt õigusliku analüüsi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Analüüsi tulemusena öeldi, et see õigus on terviseametil ja vabariigi valitsusel olemas ning see tuleneb sellest, et kevadel esimese koroonaviiruse laine ajal tegi riigikogu ka vastavad seadusemuudatused.
Juhul kui terviseamet ei pea maskikandmise kohustust vajalikuks, siis Aegi sõnul on valitsusel õigus siiski vastav otsus teha. Ministri sõnul hetkel seda plaani ei ole, kuid ta ei välistanud, et see võib mõnes piirkonnas juba lähiajal tulla kõne alla.
"Kui me räägime, et tänased nakkuskolded on meil Ida-Virumaal, Harjumaal ja eeskätt Tallinnas, siis miks me peaksime Hiiumaal panema üldise kohustuse kanda maski, kui seal meil sisuliselt nakatumist ei esine," ütles Aeg.
Kõrge nakatumisega piirkondades võib Aegi hinnnagul võib maskikohustus olla põhjendatud näiteks ühistranspordis või kinnistes ruumides, kus on palju inimesi koos, näiteks kino või teater. "Et me ei lähe kohe ürituste keelustamise peale," sõnas minister.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul juristid alles vaidlevad sel teemal ja kui ka leitakse, et seadus lubab maskikohustuse kehtestada, siis tegelikult ei ole kõik veel otsustatud, kuna tuleb läbi arutada kes, kus ja mis tüüpi maski peab kandma. Samuti tuleb teadusuuringutele tuginedes selgeks teha, mis on maskikandmise kohustuse plussid ja miinused.
Madise sõnul öeldakse sageli, et igaks juhuks võiks ju kanda, kuid siin unustatakse ära nõrgemad ühsikonnaliikmed, kellele maski kandmine paljudel põhjustel ei sobi. Näiteks on neil hingamisraskused või on neil kuulmislangus ja neil on väga oluline näha teiste näoilmeid. Seetõttu on teistes riikides üsna pikad nimekirjad inimestest, kes ei pea kandma või kellega suheldes ei tohi kanda maski.
"Nii nagu meie ameti ülesanded ette näevad, peame neid küsimusi küsima, olemata ise maskikohustuse poolt või vastu, aga meie asi on vaadata et ei kehtestata inimestele väda suuri kulusid ja mõnele ebameeldivusi põhistavaid kohustusi lihtsalt nii sama," sõnas Madise. Õiguskantsleri sõnul on mitmetes Euroopa riikides maskikohustus ka vaidlustatud. Ka näitab tema sõnul teiste riikide kogemus, et inimesed hakkavad karmidest piirangutest väsima, sest neist hoolimata ei ole viirus 9 kuu jooksul kuhugi kadunud.
"Aga vahel lihtsalt on niimoodi, et teaduses ja ka rahvatervise kaitses, et see, mis tundub esmapilgil väga hea, kui uurid põhjuslikke seoseid täpsemalt, siis kahjuks neid sellisel viisil ei ole," ütles Madise.
Seda on õiguskantsleri sõnul näidanud teiste Euroopa riikide kogemus, kus hoolimata väga rangest maskikohustusest ja teistest karmidest piirangutest pole õnnestunud koroona teist lainet välitada.
Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov aga soovitab maske kanda regioonides, kus nakatumine on kõige kõrgem Eestis ning ühistranspordis ning kinnistes ruumides, kus on korraga hästi palju rahvast.
Popovi sõnul on maskist abi vaid siis, kui seda õigesti kantakse, kuid sellega on Eestis probleeme.
"Maski kandmise kultuur on väga oluline, kahjuks meil on pikk teekond selleks, et inimesed kõik mõistaksid, miks nad kõike teevad, milleks ja kuidas nad seda teevad," sõnas Popov.
Koroonakevadel terviseameti erakorralise meditsiini osakonda juhtinud Martin Kadai sõnul on maski kandmine samasugune tervisekäitumine nagu kätepesu, mida ei peaks valitsuse korraldusega reguleerima.
Kadai sõnul pole maski kandmine võluvits, mis lõpetab pandeemia ning selle kandmise kohustuslikuks tegemisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et pandeemia ei kesta mitte paar kuud, vaid pigem aasta.
"Kui me räägime kohustusest, siis me takistume väga paljudesse probleemidesse: millistest maskidest me räägime, milline on elanikkonna vastuvõtllikus sellist kohustust täita, kuidas me selle kohustuse üle järelevalvet teeme ja milliseid sanktsioone rakendame, kui inimesed ei jälgi seda. See võib viia hoopis teistsuguse tulemuseni, kus inimesed seda kohustust hakkavad näiliselt täitma. Meil ei ole mõtet sellisel kohustusel, mida täidetakse siis kui politseiametnik on juures, tõmmatakse mingi sallilaadne toode näo ette. Sellel ei ole sisulist mõtet," rääkis Kadai.
Toimetaja: Aleksander Krjukov