1944. aasta augustis lahkus Saksa sõjalaev T30 Helsingi sadamast, pardal 54 meremiini. Vähem kui aastavanuse laeva meeskond pidi kõik need miinid Narva lahte jätma, kuid õige pea juhtus õnnetus. Politsei- ja piirivalveameti reostustõrje vanemspetsialist Tauno Mettis rääkis, et 103-meetrine laev sõitis iseenda veestatud miini otsa.

"Ja ta murdus keskelt pooleks. Mere põhjas asub ta kiil ülespoole 37 meetri sügavusel," ütles Mettis.

137 meeskonnaliiget kaasa võtnud laev ei teinud 76 aastat enam kellelegi tüli, kuni selle aasta aprillis märgati politsei- ja piirivalveameti lennukilt reostust. Iga nädalaga muutus reostuse laik meres üha suuremaks ja peagi sai selgeks, et veepinnale kerkinud naftasaadused pärinevad Saksa sõjalaevast.

"Ajalooürikutest oli välja lugeda, et vraki sees tankides peaks väidetavalt olema 390 tonni rasket kütteõli või erinevate kütuste segu."

Esialgu hakati kütust veepinnalt kokku koguma. Juba maikuus pani veeteede amet vraki ümber poid, mille külge kinnitati reostust imavad poomid.

"Kui need poomid olid piisavalt juba õliprodukti sisse imanud, siis me vahetasime need perioodiliselt välja. Mis küll meile peavalu valmistas, oli see, et kevadised ja suvised tormid rikkusid ära meie poomide kinnitused, mida tuli üsna tihti paigata," rääkis Mettis.

Pealegi ei suuda poomid kogu merepinnale jõudnud õli kokku korjata. Niisiis hakati peagi mõtlema sellele, kuidas leke päriselt lõpetada. Kolmandal katsel leidsid tuukrid ava, kust õli välja pääses, aga enne, kui selle suhtes midagi ette võeti, pidid appi kutsuma mereväe. Nimelt lebasid vraki ümber maailmasõjaaegsed miinid ja torpeedod.

"Juuli lõpus mereväe tuukrid viisid ära need miinid või süvaveepommid, mis olid vraki kõrval nii-öelda pinnase peal. Kuigi korpuse küljes peaks olema kinnitatud veel vähemalt 20-30 lõhkeseadeldist, mida ei ole võimalik kahjutuks teha ja ära viia, kuna nad asuvad sellise kaane all, kuhu tuukrid ei näe ega pääse."

Augusti alguseks oli laevavrakk piisavalt ohutu, et tuukrid said selle lekkekoha juurde augu puurida ning selle ava kaudu pumbati kütteõli veepinnal olevasse mahutisse.

Pärast seda, kui umbes 7000 liitrit kütust laevast välja oli pumbatud, paistis, et enam midagi ei leki. Siiski pidas politsei- ja piirivalveamet piirkonda hoolsalt silmas.

"Ja täpselt kuu aega hiljem alustas ta uuesti lekkimist. Ehk siis tarvis on uuesti teha tuukritööd, leida see reostusallikas, on see siis sama avaus või on see uus ja uuesti läbi viia pumpamistööd," ütles Mettis, lisades, et töödega loodetakse lõpule jõuda enne jõule.

Mettis märkis veel, et ideaalsel juhul pumbataks vrakk naftasaadustest täiesti tühjaks. Samas ei tea keegi, kui palju ja kus täpselt sajameetrine laev kõiki oma ohtlike aineid peidab.

"Ma arvan, et kõige targem on teha seda niimoodi, et me leiame selle reostuse vee pinnal, me läheme uuesti vee alla, otsime, kust kohast see lekib ja niimoodi perioodiliselt hindame seda situatsiooni ja vajadusel pumpame seda siis välja."

Eesti tuukrite jaoks on T30 erakordne väljakutse. Teist niisugust aeg-ajalt lekkivat vrakki meie vetes ei ole.

"Ja minu teada ka Eesti ajaloos ei ole varem selliseid operatsioone läbi viidud, kus me uppunud sõjalaeva vraki pealt vana naftaprodukti välja pumpame ja niimoodi vrakki kahjutuks teeme," ütles Mettis.

Samas, uppunud laevu on Eesti vetes palju. Sealsamas Narva lahes, vaevu kilomeetri kaugusel T30-st uppusid samal ööl veel kaks Saksa torpeedolaeva T32 ja T22. Mõlemad viisid endaga merepõhja üle saja meeskonnaliikme, lõhkekehi ja kütteõli.

"Eesti merealadel on üle 300 vraki, mis on jäänud Esimese ja Teise maailmasõja ajal uppunud laevadest. Loomulikult, kui nad on 80 või üle saja aasta vee all olnud, muutuvad nad keskkonnaohtlikeks. Sealt laevadest kindlasti hakkab lekkima tolleaegset naftaprodukti, mis meie merekeskkonda mõjutab."

Tauno Mettis ütles veel, et ohtlikumad vrakid on politsei- ja piirivalveametile teada ja neid seiratakse nii õhust kui mere pealt laevadega.

"Visioon on kindlasti süvendatult neid asju läbi mõelda, planeerida lennud ja piirivalve laevade liikumine nendes piirkondades. Hinnata merekeskkonda, vaadata, kas seal on lekkeid. Kindlasti see tulevikus saab olema konkreetne süstemaatiline tegevus."