Eesti merealal olevad ohtlikumad laevavrakid saavad ohuhinnangu

Foto: ERR

Kümme ohtlikumat laevavrakki Eesti merealal saavad järgmisel kahel aastal ohuhinnangu. Viimasel aastal on politsei- ja piirivalveamet likvideerinud viis reostustõrjejuhtu ja kütuse lekkimise oht suureneb vrakkide vanuse kasvades.

Kahe viimase sõja nukker prügi on hakanud vaikselt lekkima. Narva lahes miini otsa seilanud Saksa miinilaeva kütusetangid pumpas PPA tühjaks pärast seda, kui reostusteateid hakkas saabuma perioodiliselt.

"Sealt siis korjati kokku õlisegust vett umbes kümme tonni ja selle maksumus oli 100-150 000 euro kanti," ütles PPA reostustõrje vanemspetsialist Mati Kose "Aktuaalsele kaamerale".

Tõsi küll, mitte kõik vrakid pole ohtlikud, sest ei kasutanud kütust. Põhjamaade keskkonnainvesteeringute fondi rahastatud uurimus hõlmab kümmet kõige ohtlikumaks hinnatud vrakki. Üks neist - Briti ristleja Cassandra - läks miini otsa 1918. aastal Saaremaast läänes ja registri järgi võib selle pardal olla peaaegu 1000 tonni kütust.

"Läänetuultega Vilsandi rahvuspark jääb umbes 50 kilomeetri kaugusele, mis on väga tundlik mereala. Seal on väga haruldased merelinnud talvitumas," rääkis Kose.

Mida vähem reostus levib, seda lihtsam on seda koristada. Kõige mahukam on töö, kui see jõuab randa.

"Rand võib saada reostunud kas kergekütteõli või raskekütteõliga. Lisaks elusloodus, mis sellega võib kokku puutuda - linnud, loomad, imetajad või kalad," selgitas keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Kaspar Anderson.

Praegune projekt on vrakkide olukorra uurimiseks. Võimalikud tööd on juba järgmine lugu. Vrakil leiduv laskemoon ja lõhkeaine võib muuta veealused tööd liiga riskantseks.

"Kui seal ikkagi on lõhkekehad, mis on väga ohtlikud ja lähedal võimalikule töötsoonile, siis tuleb jätta see vrakk sinna, kus ta on, ja loota, et sealt ei tule. Ja kui tuleb, olla valmis vee pealt selle kokkukorjamiseks," tõdes Kose.

Läänemere meie osas pole teadaolevalt uputatud keemiarelvakonteinereid. Kuid ainuüksi Saksa vetes on seda 1,5 miljonit tonni. Pole välistatud, et lekkimise korral kannavad hoovused ja kalad keemiareostust ka meie rannikule.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: