LRT: vähemalt 500 leedukat ja nende lähisugulast on Hiina luure andmebaasis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Galerii Hiina luure andmebaasi sattunud leedukatest.
Galerii Hiina luure andmebaasi sattunud leedukatest. Autor/allikas: LRT.lt

Leedu rahvusringhääling LRT avaldas pikema uurimusloo, kuidas vähemalt 500 leeduka nimed ja isikuandmed on lisatud andmebaasi, mille on loonud Hiina sõjaväe ja luurega tihedaid sidemeid omav tehnoloogiaettevõte Zhenhua Data Technology.

Mõne aja eest avalikustas Austraalia meedia, et Zhenhua Data Technology jälgib üle maailma peaaegu 2,5 miljonit inimest. Austraalia küberjulgeoleku ettevõte on praeguseks tuvastanud andmebaasist umbes kümnendik nimedest. Esialgsetel andmetel eestlasi nimekirjas pole, kuid Leedu rahvusringhäälingu uurimuse järgi oli seal vähemalt 500 leeduka nimi ja isikufail.

Leedu nimekirjas on palju mõjukaid inimesi, nende lapsi, abikaasasid ja sugulasi. See sisaldab poliitikute, diplomaatide, sõjaväe ja ettevõtete esindajate isikuandmeid. Nimekirjas on ka katoliku kiriku juhte, kohtunikke, poliitikuid ja ajakirjanikke.

Suurem osa leedukate kohta andmebaasis sisalduv teave on kogutud avalikult kättesaadavatest allikatest: need on pärit sotsiaalvõrgustikest, meediast, valimiste andmebaasist, seimi ja ministeeriumite veebilehtedelt. Kuid Austraalia ettevõtte Internet 2.0 analüüs näitas, et umbes 20 protsenti andmetest ei pärine avalikest andmebaasidest.

Enamik teavet on eliidi ja nende sugulaste kohta

Leedu andmekogumis, mis praeguse seisuga koosneb 498 isikust, on kõige sagedamini nimetatud seimi liikmeid, munitsipaalpoliitikuid, diplomaate ja riigiametnikke. Välja on toodud ka nende sugulased ja koostatud sugupuud. Neis pole kirjas mitte ainult jälgitavate isikute abikaasad, vaid ka nende lapsed, vanemad, vanavanemad ja mõnel juhul lausa õetütred.

Iga inimese kohta kogutud teave koosneb isiku profiilist, fotodest, sünniajast, aadressist, perekonnaseisust, positsioonist, andmetest poliitiliste sidemete ja sotsiaalsete võrgustike kohta.

Kuna Austraalia küberturvalisuse ettevõtte on suutnud taastada praeguseks vaid kümnendiku andmebaasist, võib arvata, et hiinlased on kogunud leedukate kohta veelgi rohkem andmeid.

Andmebaasist ilmneb, et enim koguti andmeid Leedu võimueliidi kohta. Ligi 500 leedukast on poliitilise eliidi esindajad 90. Ministeeriumitest on enim rahandus- ja siseministeeriumiga seotud poliitikuid.

Andmeid koguti ka peaministrite ja presidentide nõunike kohta. Näiteks on andmebaasis Dalia Grybauskaitė endine välispoliitika nõuniku Jovita Neliupšiene nimi, kes töötab nüüd välisministeeriumis.

Andmebaasist nähtub, et Leedu poliitikute vastu  on huvi tundnud alates 2000. aastast ning viimati uuendati andmeid juunis 2020.

LRT küsis Leedu asetervishoiuministrilt Algirdas Šešelgise käest, mida ta arvab, miks tema andmebaasi võis sattuda? Ta vastas, et kuuleb sellest esimest korda ega oska öelda, miks nii juhtus.

"Ma ei ole kunagi mõjukas olnud. Teenin ministri asetäitjana kolmandat korda, kuid mul pole suurt mõju. Võib-olla olen seal nimekirjas sellepärast, et ma pole esimene kord aseminister," kaalus ta.

Tema sõnul ei olnud tal Hiina diplomaatilise korpusega peaaegu mitte mingeid suhteid. Hiina suursaadikuga kohtus Šešelgis esimest korda COVID-19 pandeemia põhjustatud karantiini alguses. Kohtumist koordineeriti välisministeeriumi kaudu ja vestlus puudutas viirusega seotud teemasid.

Erilist tähelepanu pälvis ka Leedu diplomaatiline korpus, kuhu kuulub suur hulk saadikuid, konsuleid ja välisministeeriumi töötajaid. Nende teave moodustab kümnendiku kogu andmekogust. See keskendub rohkem suursaadikule, näiteks saadikule Venemaal Eitvydas Bajarunasele ja endisele suursaadikule Hiinas Ina Marciulionytele.

Lekitatud andmed riigi praegu aktiivsete mõjukate inimeste kohta annavad olulist lisateavet. Näiteks värskendati nende fotosid iga paari aasta tagant ja salvestati nende avalikke kõnesid.

Mõne inimese kohta on failis ka nende kommentaarid. Näiteks märkis eurosaadik Rolandas Paksas, et 2017. aastal esitati talle süüdistus 15 000  euro eest altkäemaksu võtmises. Tõsi, Paksas mõisteti tänavu aprillis õigeks.

Keskenduti riigi strateegilistele aladele

Zhenhua Files paljastab, et Hiina luure ei korjanud teavet mitte ainult peamiste riigiinstitutsioonide juhtide kohta, vaid ka riigiettevõtete ja olulisemate eraettevõtete juhtide kohta.

Näiteks pöörati palju tähelepanu Leedu strateegilistele objektidele: Leedu raudtee, Klaipeda meresadamale, Leedu postile, lennujaamadele, ja energiaettevõtetele. Seetõttu ilmusid andmebaasi ka nende ettevõtete juhtide isikufailid.

Hiinlastele pakkusid huvi ka fintech-ettevõtted, investeerimis- ja põllumajandusettevõtted, jae- ja hulgikaubandus. Andmeid koguti selliste ettevõtete juhtide kohta nagu Biok Laboratorija, BaltCapi, Syngery Finance, Traffi, Credit info ja Lietuvos Draudimas. Eraldi on välja toodud ka Kesko Senukai asepresident Balti riikides.

Samuti koguti teavet riigi julgeolekuga seotud isikute kohta. Andmebaasis keskenduti kõrgetele ohvitseridele, eriti NATO missioonidel käinutele, aga ka siseküsimuste ametnikele: migratsiooniosakonnale, politseile ja piirivalvuritele.

Hiina ettevõtte koostatud Leedu nimekirja lisati ka kultuuri ja katoliku kiriku esindajad. Näiteks koguti teavet kardinal Sigitas Tamkeviciuse, aga ka teiste kohta. Andmebaasis olid isikufailid ka Panevežise piiskopi Jonas Kauneckase ja Kaišiadoryse piiskopi Jonas Ivanauska kohta.

Kuid Hiina luure on silma peale pannud ka kunstigalerii juhtidele, heliloojatele, režissööridele, ajakirjanikele. Näiteks on nimekirjas tuntud filmirežissöör ja Žiniu radijo ajakirjanik Aurimas Perednis.

"Minu jaoks on kummaline, et Hiina huvitub teabest minu kohta. Teisest küljest on informatsioon saanud tänases maailmas uueks kullaks. Igatahes teen ma saateid, valgustades Hiina poliitikaküsimusi. Olen kutsunud isegi Hiina saatkonna esindajaid Tiibeti üle arutama. Võib-olla sellepärast olen seal nimekirjas, "ütles Perednis LRT-le.

See on osa hübriidsõjast

Analüütikud ja turvaeksperdid nimetavad Zhenhua Filesi tõenditeks, et avalike andmete strateegilist kasutamist tuleb paremini hinnata. Esmapilgul tunduvad kogutud andmed süütud: kuupäevad, tutvuste võrgustikud, perekonnaseis, töökohad jne.

Küberjulgeoleku ekspert Marius Parešcius ütles aga LRT-le, et hiinlaste poolt strateegiliselt peaaegu 20 aastat alanud andmekorje eesmärk on mitte ainult mõjutada avalikku arvamust Hiina kohta, vaid ka otseselt mõjutada inimesi, kelle kohta seda teavet kogutakse.

"Teades, mida kellegi laps teeb, teades, mida kellegi lapselaps teeb, kus ta töötab, mida teeb, kuidas karjääriredelil tõuseb, võite ühele või teisele vestlusele vihjata, et teate selle inimese kohta kõike. Avalikud andmed on juba mõnda aega olnud hübriidsõja osa, "ütles M. Parešcius.

Tema arvates saab sellisel juhul esmapilgul süütust teabest vahend, mis võib Leedu riiki kahjustada.

Seda seisukohta toetab ka Vilniuse poliitilise analüüsi instituudi peaanalüütik Marius Laurinavicius.

"Nüüd see jõudis lihtsalt meie teadvusse. Koguti teavet inimeste kohta, kes saavad protsesse mõjutada. See on ettevalmistus operatsioonide, isegi värbamisoperatsioonidele," ütles analüütik.

Leedu rahvusringhääling LRT pöördus kommentaari palvega ka Hiina saatkonna poole, kuid intervjuu võimalust praegu veel kaalutakse.

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: LRT

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: