"Aserbaidžaanil võib olla konkreetne eesmärk - tal on vaja transpordikoridori Nahhitševani oblastiga, mis on Iraani ja Armeenia vahel paiknev eksklaav, millel ei ole ühispiiri Aserbaidžaaniga. See on eraldi oblast ja nende vahel on Armeenia territoorium. Aserbaidžaani huvides on see transpordikoridor luua ja ehitada. Aga armeenlased on sellele vastu ja vastu on samuti ka Iraan," rääkis Aleksejev

Tema hinnangul näeb praegune sõjaline tegevus välja märgina, et Aserbaidžaan, mis lubab Armeeniale transpordikoridori pealinnast Jerevanist Mägi-Karabahhi pealinna Stepanakerti, soovib ka otseteed Aserbaidžaanist Nahhitševani.

"Ja sõjategevus lihtsalt näitab, et tal on piisavalt palju ressursse, et oma seisukohta armeenlastele esitada," tõdes Aleksejev.

Tema sõnul ei tekkinud 2020. aasta septembris toimunud konflikti järel püsivat rahu. "Põhimõtteliselt iga kuu me kuuleme sellest, et jälle on mingid pinged, jälle on tulistamine ja nüüd, kui juba hakkasid töötama kahurid, siis on selge, et see regioon ei ole veel rahulik," rääkis ta.

"Aserbaidžaanlastel on motivatsioon võtta see, mida nad peavad enda omaks, oma kontrolli alla ja see oli selge ja kindlameelne, absoluutselt seisukoht," ütles Aleksejev.

Lisaks võis neid julgustada ka see, et Karabahhis paiknevate Vene rahuvalveüksuste, mille rolli täitis Uljanovski linnas baseeruv dessantdiviis, mõned allüksused saadeti Ukrainasse, kui Venemaa sinna sisse tungis.

"Need, kes seal praegu on, need Vene rahuvalvajad ei saa ega suuda kuidagi peatada Aserbaidžaani pealetungi. Samuti ei suuda nad ära hoida Armeenia diversioonigruppide sisenemist Aserbaidžaani kontrolli all olevale territooriumile," rääkis Aleksejev. "Ehk see, mis paistis kaks aastat tagasi Venemaa jõuline kohalolek - Vene sõdur tuli ja taastas korra - siis nüüd paistab, et nii lihtne see asi ei ole. Ma usun küll, et aserid nägid, et Vene kaitseministeeriumil ja Vene sõjaväelastel on palju tegemist mujal ehk Ukrainas ning muidugi kasutasid selle ära ja arvestasid selle asjaoluga, et viia ellu oma plaanid," ütles Aleksejev.

Ta ütles ka, et ei usu lääneriikide suutlikkusse konflikti vaigistada.

"Praegu on küsimus, kas Venemaa tuleb Armeeniale appi ja kuidagi mõjutab Aserbaidžaani, et nad peataksid sõjategevuse. Aga Venemaal, nagu me teame, on praegu palju muud tegemist Ukrainas. Praegu me ei tea, kas Venemaa tuleb Armeeniale appi," tõdes Aleksejev.