Eelnõu ettekandja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütles, et karusloomafarmide pidamine rahuldab ülemaailmse moetööstuse kaudu inimeste edevust loomade heaolu ja keskkonna hinnaga.

"Karusloomatööstus, erinevalt toidutööstusest, ei täida ühtegi inimkonna baasvajadust. Karusnahk on luksuskaup, millele on nii eetilisemaid kui ka keskkonnasõbralikumaid alternatiive," sõnas Ossinovski.

Selleks, et karusloomast toota karusnahka, kulub Ossinovski sõnul palju erinevaid kemikaale ning kogu protsess suurendab ka CO₂ jalajälge.

"Ühe kilogrammi mingi (ameerika naaritsa – toim.) naha tootmiseks on vaja maha lüüa 11,4 minki, keskmiselt. Ja selleks, et 11,4 minki kasvatada selliseks, et neilt saaks kokku kilogrammi karusnahka, on vaja neile sisse sööta 563 kilogrammi toitu, valdavalt loomset toitu. Selleks, et 563 kilogrammi loomset toitu üles kasvatada, on vaja kahtlematult väga suurt hulka taimset toitainet. Selle kasvatamiseks loomulikult kulub palju ressursse, maad, ja selle summaarne jalajälg on erakordselt suur," selgitas riigikogu liige Hollandi teadlaste uuringut.

Lisaks sõnas Ossinovski, et karusloomafarmides peetakse invasiivseid võõrliike, kelle sattumisel loodusesse kannatab bioloogiline mitmekesisus.

Ossinovki tõdes, et karusloomafarmid on Eestis juba hääbumas ning paljud need ettevõtted on kahjumlikud.

Marek Jürgenson (Keskerakond) uuris Ossinovskilt, kas arutlusel on olnud ka karusnahast valmistatud toodete müügi keelamine Eestis, kuid Ossinovski sõnul selle teema üle arutletud pole.

Merry Aart (EKRE) küsis, miks on vaja keelustada juba niigi hääbuvat tööstusharu.

"Kas see on nüüd karusloomade kaitseks või kaitsjate ego tõstmiseks?" uuris Aart.

"See on väga veider väide, /---/ et karusloomade heaolu tagamiseks on vaja neid siiski puuris pidada. Ma võrdleksin seda argumenti sellega, et orjapidamise lõpetamine kindlasti orjade heaolu ei paranda, sellepärast, et siis pole enam orjasid. Seega kui tahta tõsta orjade heaolu, siis orjade pidamist keelata ei tohiks. Ei, ma ei arva, et see on korrektne argumentatsioon," ütles Ossinovski.

Maria Jufereva-Skuratovski (Keskerakond) väitis, et kui farme Eestis pidada ei saaks, siis koliksid tootjad oma tööstusega lihtsalt kolmandatesse riikidesse.

Ossinovski vastas, et esmalt keelustati farmid Lääne-Euroopas, nüüd liigub see trend Ida-Euroopa poole ning võib arvata, et mingi aja pärast hakkab ka Hiina oma standardeid tõstma.

EKRE-sse kuuluv keskkonnakomisjoni liige Peeter Ernits ütles "Aktuaalsele kaamerale", et riigikogu peaks tegelema olulisemate teemadega kui karusloomafarmide keelustamine.

"See on üks samm pikast reast, millega üritatakse ühiskonnale vegetaarlust peale sundida. Selle järgmised astmed on kalad, sead, veised - loomakasvatus tervikuna," kommenteeris ta.

Ossinovski sõnul tegutseb Eestis kaks rebaseid kasvatavat farmi ja 15 pisikest tšintšiljafarmi. Neist 17 farmist 12 vaagub hinge ning sulgemine ootaks viit farmi. Suurim on Ossinovski sõnul Keila lähedal asuv Balti Karusnahk, mis kuulub Soome omanikule. Üle-eelmisel aastal teenis see firma 2,5 miljonit eurot kahjumit, eelmisel aastal miljon eurot.

"See on olnud tühi viimased aastad. Väga raskes majandusseisus, saneerimisel, töötajaid on koondatud, aga millegi pärast Soome omanik tahab hoida neid keskkonnalubasid ja seda farmi siin jätkuvasti lahti. /.../ Ei saa välistada, et selle taustal on see, et Soome valitsuse juhtpartei sotsiaaldemokraadid on otsustanud karusloomafarmid Soomes keelustada," kõneles Ossinovski.

Toompeal demonstreeriti karusloomafarmide keelustamise poolt

Toompea lossi ees ootas poliitikuid loomakaitseorganisatsioonide rahumeelne meeleavaldus. Karusloomafarmid on keelatud pooltes Euroopa riikides ja karusnahatööstus on ka Eestis pankroti äärel.

"On oluline, et Eesti ei jääks maha ja ei jääks selleks riigiks, kuhu tulevad need ettevõtted, mida ülejäänud maailm ei soovi enda territooriumil näha," ütles MTÜ Nähtamatud Loomad president Kristina Mering "Aktuaalsele kaamerale".

Kui kaks aastat tagasi tabas riigikogu liikmete postkaste eelnõu lugemise eel spämmilaviin, siis neljapäeval avaldati meelt tavatult vaikselt.

"Headus kõneleb valjemalt kui protest ja me arvame, et meie riik on nii kaugel, kus hea sõnaga saab rohkem," selgitas Karolin.

Loomakaitsjad said riigikogu arutelu hiljem jälgida rõdult. Nende selja taga seisid kaks politseinikku ja kummagi rõduukse taga veel üks.

Üldiselt on eestlased keelustamise poolt

Kantar Emori septembris läbi viidud uuring näitas, et tervelt 75 protsenti Eesti inimestest ei poolda rebaste ja naaritsate kasvatamist ning hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.

Karusloomafarmid on keelustatud Suurbritannias, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.

Karusloomafarmide keelustamise eelnõu liigub riigikogus edasi teisele lugemisele, mille jaoks saavad parlamendiliikmed teha muudatusettepanekuid.