Tuleva aasta riigieelarve läbis riigikogus esimese lugemise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1603088820000 | amCalendar}}

Riigikogus läbis esmaspäeva õhtul esimese lugemise valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.

Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKP-st võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.

Prognoosi järgi saab riigikassa vajadusel võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardit eurot. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6 protsendini SKP-st.

Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st puudujäägis.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul on koroonakriisi tõttu eelarve suunatud majandusarengu kiirendamisele, tervise hoidmisele ja kriisis abivajajate toetamisele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Infrastruktuuri ehitus, teadusarendus, riigikaitse, siseturvalisus, digipööre rohetehnoloogia, mis tulevad Euroopa Liidu rahadest - need on väga suured asjad. Pluss haiglate võrgu uuendamine. /.../ Kui suudame seda ilusasti ka ellu viia, seda eelnõud, kõik need investeeringud ära teha, siis see annab arengutõuke Eestile," rääkis minister.

Kui avalikus sektoris järgmisel aastal palgad ei suurene, siis pensionid tõusevad keskmiselt 20 euro võrra. Teadusrahastus suureneb ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

"Ka riigikaitse saab raha juurde, ka siseturvalisus saab raha juurde, aga arvestades seda, mis on meie taustsüsteem, kus majandus on tegelikult väga rängalt kukkunud, siis see, et raha üldse tuleb juurde, on saavutus omaette," lisas Helme.

"Järgmisel aastal on kohalikele omavalitsustele ette nähtud erinevad toetused. Lisaks, kui me räägime tervishoiust, mis on võib-olla ka esmane ja kõige tähtsam valdkond, eriti selle pandeemia tõttu, siis ka nemad saavad lisarahastust," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige Dmitri Dmitrijev (KE).

Opositsiooni sõnul on suur osa investeeringutest kaetud EL-i vahenditega. "Eelarves on investeeringuid kokku alla ühe miljardi ja nendest suur osa on investeeringutoetused. /.../ Oluline osa nendest investeeringutest - umbes pool - on teglikult ka Euroopa Liidu vahenditega kaetud," ütles rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri.

2,4 miiljardit eurot laenu ei kulu investeeringuteks, vaid opositsiooni hinnangul jooksvate kulude katteks.

"Meil on päris suur puudujääk pensionifondis, meil on päris suur puudujäärk haigekassas. Nende puuduste katmiseks, jämedalt võttes, umbes 450 miljonit. /.../ Teine võimalus, miks laenu võetakse, on selleks, et teha suuri reforme ja suuri muudatusi ja vot seda nüüd selles eelarves üldse ei ole," rääkis Lauri.

"Samas saab seda laiali pudistada igale poole, et keegi ei väga ei karjuks. Aga nagu ma olen korduvalt rõhutanud, et tegelikult see on see lihtne viis raha ära kasutada," kommenteeris rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut (SDE).

Riigieelarve eelnõu

Riigieelarve seletuskiri

 

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Toomas Pott, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: