Teise samba taasliitumispiirang lüheneb viiele aastale
Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega muu hulgas vähendatakse pensioni teise sambaga liitumise ajalist piirangut praeguselt kümnelt aastal viiele aastale.
Valitsus kiitis heaks kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille peamise muudatusena saavad teisest sambast lahkunud inimesed sellega uuesti liituda senise kümne aasta asemel juba viie aasta pärast. Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saaksid eelnõu jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks juba tänavu sügisel ning taasliituda juba järgmisel aastal.
"Meie arvates see kümme aastat on liiga pikk vahe. Viis aastat on parajam, aga ilma selleta ka ei saa. Igal juhul seda piirangut on vaja, et ei toimuks see liikumine esimese samba raha arvelt," lausus rahandusminister Jürgen Ligi.
Teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist. Edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga teisest sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Ka pärast osalist väljavõtmist saab uuesti koguma hakata viie aasta möödudes.
Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust teise samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. Teise sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: teisest sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.
Lisaks nähakse ette, et kui tulevikus soovitakse muuta teise samba sotsiaalmaksu osa määra, mis on teise samba puhul praegu neli protsenti, inimese kahjuks, peab muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat.
Seadus on kavandatud jõustuma tänavu 1. novembril. Osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine jõustuksid 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi. Lühikeses vaates tähendab eelnõu riigieelarvele lisakulu, 2027. aastaks prognoositakse mõju umbes 22 miljonit eurot.
2021. aasta pensionireformiga võeti teisest sambast raha välja 1,3 miljardit eurot. Pensionivara oli siis umbes 5 miljardit. Kuid suurem osa jätkas kogumist ja tänaseks on vara maht 7, 5 miljardit. Keskmiselt võeti välja 8000 eurot.
"20 aastat koguda, siis sul oli selline summa. Aga tänaste võimaluste juures, et kui koguda nendes aktsiafondides, siis keskmise palgaga inimene kogub selle kuskil viie aastaga kokku juba. Teised muudatused, mis on pensionisüsteemis tehtud, on nii palju seda kogu ja olukorda parendanud," sõnas Swedbanki Investeerimisfondide juht Age Petter.
ERR kirjutas aprillis, et kui mõne aasta eest jõustunud pensionireform võimaldas inimestel oma säästud teisest sambast välja võtta, kuid sellega kaasnes kümneaastane taasliitumise piirang , siis rahandusministeeriumis on plaan seda piirangut lühendada viiele aastale.
Samas tooks eelnõu kaasa uue piirangu. Tulevikus tohiksid inimesed enne pensioniiga kogutud vara välja võtta vaid ühe korra. Eelnõu pakub välja ka kompromissi. Aastast 2028 plaanib riik võimaldada osalise väljamakse võimaluse. See aitaks lahendada olukorda, kus rahavajaduse tekkimisel peab kogu säästetud summa korraga välja võtma.
Rahandusministeeriumis valminud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu seletuskirja järgi peaks seadus jõustuma 1. novembril. Nii saaksid need, kes lahkusid 2021. aasta septembris teisest sambast, teha juba selle aasta novembrist avalduse uuesti maksete alustamiseks. Uued sissemaksed algaksid sellisel juhul 2027. aasta maist.
Pangaliidu hinnangul oleks selline asjade käik liiga kiire. Liit kirjutas rahandusminister Jürgen Ligile, et eesmärk võimaldada inimestel kiiresti uuesti kogumist alustada on mõistetav, kuid kui tuleva aasta mais maksete taasalustamise avalduse peab tegema juba tänavu novembris, ei jää teisest sambast lahkunutele piisavalt aega muudatustega tutvuda.
Teist sammast kasutab enam kui 580 000 inimest. OECD riikide võrdluses olid Eesti pensionifondide tootlused 2024. aastal esikohal. Pensionifondide maht ületab 7,5 miljardit eurot, Eesti majandusse on investeeritud sellest umbes 760 miljonit eurot, märkis valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Toimetaja: Marko Tooming










