"Tegime riigikogu juhatusele ettepaneku kutsuda kokku kaugistung, kuid riigikogu juhatuse enamus ei pidanud eneseisolatsioonis olemise nõuet piisavaks põhjuseks. /.../ Kuna meil ei võimaldata kaugistungit ja seeläbi kõikide saadikute osalemist olulisel hääletusel, siis lükkame Mart Helme umbusaldamise novembri algusesse, kui kõik saadikud olemas on. Põhjused teda umbusaldada ei kao kuhugile," kirjutas Kaja Kallas sotsiaalmeedias.

Kallas märkis, et koalitsioon kartis kaugistungi tegemist, sest omavahelistes vestlustes on paljud koalitsioonisaadikud tunnistanud, et Mart Helme siseministri ametisse ei sobi.

"Koalitsioonijuhid lihtsalt kardavad, et kui kõik saadikud ei ole riigikogus silma all ja kontrollitavad, siis nad hääletavadki oma südametunnistuse järgi. Seetõttu ei saa nad kaugistungit lubada. Kui saadikute hulgas on nii palju neid, kes ei julge avalikult anda ministrile tagasisidet tema käitumise kohta, siis ehk peaks umbusaldushääletused olema riigikogus salajased?"

Aivar Sõed ja Siim Kallas on karantiinis

Reformierakonna algselt sellele kolmapäevale plaanitud umbusalduse avaldamise siseminister Mart Helmele muutis keerukamaks see, et kaks erakonna liiget - Aivar Sõerd ja Siim Kallas - on sellest nädalast koroonakarantiinis.

Siseminister Helmet umbusaldada plaaniv opositsioon on takerdunud raskustesse: sel nädalal riigikogu suures saalis kogunedes oleks neil kaks häält vähem - nimelt on kaks Reformierakonna liiget 3. novembrini karantiinis, kirjutab Postimees.

Läinud neljapäeval tuvastati koroonaviirus ühel Viimsi vallavolikogu liikmel, kes oli teisipäeval, 20. oktoobril osalenud volikogu istungil. Vallavolikogu liikmena olid istungil ka kaks riigikogu Reformierakonna saadikut – Aivar Sõerd ja Siim Kallas.

Nii on opositsioonil kaks võimalust: kas usaldushääletusel täiskoosseisu osalemiseks leida võimalus korraldada kaugosalusega istung sel nädalal, et Helme skandaal liiga päevakajalisust ei kaotaks, või lükata umbusaldusavalduse esitamine novembrisse. Kuna järgmine nädal on riigikogus istungitevaba, saaks avalduse sisse anda alates 9. novembrist.

Reformierakonna juht Kaja Kallas pidas plaani edasilükkamist küll varuvariandiks, kuid leidis, et see annaks rohkem aega saadikute veenmiseks. Teine variant on korraldada kaugosalusega täiskogu istung, mis võimaldaks riigikogu liikmetel hääletada ka distantsilt.

"Tehniline võimekus selleks on olemas, aga seda pole veel kordagi kasutatud. Kui vajadus peaks tekkima, siis riigikogu juhatus peab otsustama, mis on kaalukad põhjused elektroonilise täiskogu kokkukutsumiseks," selgitas riigikogu kommunikatsioonijuht Epp-Mare Kukemelk.

Riigikogu spiikri Henn Põlluaasa sõnul pole paari liikme puudumine kindlasti põhjus, miks kogu riigikogu kaugtööle üle viia. "Meil on tänagi olnud selliseid juhtumeid, kus mõne fraktsiooni liige on olnud eneseisolatsioonis," viitas Põlluaas koroonaajastu uuele olukorrale.

Küll aga oleks Põlluaasa sõnul mõjuv põhjus, kui kogu fraktsioon peab karaniinis olema, sest siis nihkuksid paigast fraktsioonide proportsioonid ja see võiks viia olukorrani, kus ka hääletustulemused võivad olla täiesti vastupidised sellele, mis nad tavaolukorras oleksid.

Ministri tagasiastumiseks peab seda toetama riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 parlamendi liiget. Opositsioon on Mart Helmet püüdnud umbusaldada kaks korda: möödunud aasta juunis ja detsembris.