Reformierakonna juhatus pakkus kuu aega tagasi välja, et eelarve puudujääki peaks järgmisel aastal vähendama nelja protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Rahandusministeeriumi sõnul tähendaks see suurusjärgus 400 miljoni euro ulatuses kärpeid.

Konkreetseid ettepanekuid pole seni reformierakondlastelt tulnud, kuidas see ülesanne täita ning ka Eesti 200 on öelnud juba välja, et sellises mahus kärped pole mõistlikud ega reaalsed.

"Ma olin ka siis kärpekrokodill, kui Eesti oli sügavas finants- ja majanduskriisis 2007. ja 2008. aastal. Aga nende kõlavate sõnade taga ma ei näe praegu ühtegi konkreetset ettepanekut," on näiteks öelnud välisminister Margus Tsahkna.

Reformierakondlastest endised rahandusministrid Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev pakkusid nüüd siiski välja ka mõned konkreetsed kohad, kust riik saaks raha kokku hoida.

Kahe rahvasaadiku mõtted on küll sarnased, kuid mitte identsed. Kui kõik mõtted kokku liita, annaks Võrklaeva ja Sõerdi sõnul kokku hoida üle 100 miljoni euro. Seda, tõsi, mitte küll ehk kohe järgmisel aastal. See tähendab, et Reformierakonna juhatuse järgmise aasta soovi täitmiseks oleks vaja veel mõnisada miljonit eurot juurde leida.

Jutt käibki praegu eeskätt kärbetest – tulude suurendamisest rääkides jäävad mõlemad reformierakondlased oma jutus kiduraks. Kui jätta välja Eesti 200 saadiku Tanel Teini eest veetud kaughasartmängumaksu langetus, mille mõlemad tagasi pööraks.

"Ma ei arva, et me peaksime tegema uusi täiendavaid suuri maksumuudatusi, vaid ma keskenduksin kokkuhoidudele," ütles üks endine rahandusminister.

"Ma võin küsida ka niimoodi, et miks me sellisesse olukorda jõudnud oleme," ütles aga teine endine rahandusminister, enne kui jätkas loeteluga maksudest, mida ei ole võimalik tõsta.

Tartu südalinna kultuurikeskust pole praegu vaja

Kärbetest rääkides ütlesid mõlemad reformierakondlased aga, et riigil oleks mõistlik lükata edasi näiteks riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rajamine. Jutt käib siis nii Tartu südalinna kultuurikeskusest ehk Siurust, aga ka Tallinna filmilinnakust või Estonia ooperiteatri laiendusest.

Mart Võrklaev tuletas meelde, et Siuru ehitamine maksab prognoosi järgi ligi sada miljonit eurot.

"Keerulistel aegadel saame ilma nendeta hakkama ja kui on jälle head ajad, siis kasutame seda raha ja ehitame," ütles ta.

"Need on kõik head ja toredad asjad. Aga me elame võlgu, võlg kasvab kiiresti ja jätkusuutmatult ning meil tuleb praegu võetud laenu tagasi maksta hiljem kõrgema intressiga võetud laenuga," sõnas aga Aivar Sõerd.

Võrklaev: jõukatele omavalitsustele ei pea nii palju raha minema

Võrklaev, kes varem on olnud ka Rae vallavanem, pakkus välja ka, et riik võiks tulevikus jõukamatele linnadele ja valdadele suunata natuke vähem tulumaksuga kogutavast rahast. Ta selgitas, et jõukates omavalitsustes kipuvad praegu sissetulekud tempokalt kasvama.

Linnad ja vallad saavad nimelt kindla protsendi oma elanike palgast enda eelarvesse. Kuna rikastes omavalitsustes, nagu Tallinnas, on palgad kõrgemad ja need tõusevad kiiremini, siis kasvab ka nende linnade ja valdade eelarve iga aasta hoogsamalt. Võrklaeva sõnul on selline süsteem aga ebaõiglane.

"Tallinn jagab tasuta asju ning teeb suhteliselt populistlikke otsuseid, mida teised omavalitsused ega riik endale lubada ei saa," rääkis ta.

Võrklaev rääkis, et plaan ei ole Tallinnalt ega teistelt jõukatelt linnadelt ja valdadelt eelarvet kärpida. Pigem võiks vähendada veidi seda protsenti, mis neile palkadest laekub. See tähendab, et jõukate linnade ja valdade eelarved ei kahaneks, vaid nende tulevane kasv oleks lihtsalt aeglasem.

Tallinnalt võiks võtta mitukümmend miljonit eurot

Endine rahandusminister selgitas, et jõukamatesse piirkondadesse kolib nagunii inimesi juurde ja elanike palgad muudkui tõusevad. See tähendab, et isegi kui riik annab neile palgakasvust väiksema protsendi, laekub neile tänu uutele maksumaksjatele ikkagi piisavalt raha ja nende tulubaas kokku ei kuku.

"Kui me mõnelt rikkamalt omavalitsuselt natuke edasiantavat tulumaksu vähendame ehk nende tulubaas lihtsalt kasvab aeglasemalt, näiteks Tallinnas, siis ei juhtu mitte midagi. Nad peavad mõne tasuta asja võib-olla lihtsalt ära lõpetama ja elavad kenasti edasi," ütles Võrklaev.

Võrklaev rääkis, et omavalitsuste eelarved kasvavad suurusjärgus sada miljonit eurot aastas ning lõviosa sellest rahast läheb jõukatele omavalitsustele.

"Kas võtta sealt ära kolmandik või pool – seal tuleks juba tõsisemalt arvutada ja omavalitsustega läbi rääkida. [...] Arvan, et ainuüksi Tallinnast võiks tulla rohkem kui paarkümmend miljonit eurot," sõnas ta.

Ettepanek: riigipalgaliste puhkus 28-päevaseks

Mõlemad riigikogulased ütlesid, et pikas vaates tooks kokkuhoidu ka see, kui avalikus sektoris oleks töötajatel sama palju puhkepäevi nagu erasektoris. Ehk siis 28 kalendripäeva.

Mart Võrklaev selgitas, et selliseid 35 puhkusepäevaga inimesi on Eestis umbes 130 000 ning need ei ole ainult ministeeriumides töötavad ametnikud, vaid suure osa moodustavad igasugused riigiettevõtete töötajad.  

Ta rääkis, et kui osal nendest inimestest oleks puhkus lühem, siis saaks osa töökohti koondada.

"Sama töö saaks ära teha väiksema arvu inimestega, sest kui on seitse päeva vähem puhkust, nagu tavalistel tööinimestel, on tööpäevi selle võrra rohkem," rääkis ta.

Puhkusepäevade vähendamise plaani arutati tegelikult juba kaks aastat tagasi, kui Võrklaev oli veel rahandusminister. Toona käis selle mõtte välja kaubandus-tööstuskoda ning rahandusministeeriumi esialgsed arvutused näitasid, et niiviisi hoiaks kokku vähemalt 50 miljonit eurot.

Pärast Võrklaeva rahandusministriks saanud Jürgen Ligi oli sellele mõttele küll vastu, niisamuti nagu ka Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid.

"Praegu ma näen seda ikkagi pigem kui ametnike tujurikkumisprojekti," sõnas näiteks riigikogu liige Peeter Tali (Eesti 200).

Tasulised erialad ülikoolides ja eriarsti visiiditasu

Mõlema saadiku arvates võiks ka ülikoolides olla mõned sellised erialad tasulised, mis praegu on tasuta.  

"Kui tahame ka edaspidi kvaliteetset kõrgharidust pakkuda, peaksime avama arutelu, et teatud erialadel ja tingimustel võiks olla suurem omaosalus," ütles Võrklaev.

Sõerdi sõnul võiks inimesed arsti juures aga maksta kõrgemat visiiditasu.

"Meil räägitakse, et võrreldes teiste riikidega on meil tervishoius omaosalus kõrge. Peab vaatama, millest see tingitud on. Ilmselt on see tingitud sellest, et ravimite kättesaadavus ei ole nii hea kui suuremates riikides. Alates visiiditasust on kohti, kus omaosalust tuleb lihtsalt suurendada. Maikuu seisuga oli haigekassa puudujääk mälu järgi 67 miljonit. Aastas planeeritakse üle saja miljoni euro," arutles Sõerd.

Ministeeriumide ülekantavast rahast leiaks kümneid miljoneid eurosid

Kõige suurema summa, kust järgmisel aastal kokku hoida, leiaks aga Sõerdi ja Võrklaeva sõnul siis, kui ministeeriumid ei kannaks niivõrd palju raha aasta-aastalt edasi.  

ERR on kirjutanud, kuidas sellest rahast, kus riigikogu oli konkreetselt öelnud, et see oli tõesti mõeldud eelmiseks aastaks, jäi eelmine aasta kasutamata suurusjärgus 390 miljonit eurot.

Võrklaev selgitas, et kui ministeeriumis on ette nähtud, et mingile tegevusele kulub 100 miljonit eurot, aga tegelikult kasutatakse ära 90 miljonit eurot, siis ei ole mõtet raha järgmisesse aastasse edasi kanda. Ta ütles, et ministeeriumid kipuvad niiviisi kulutama raha kohtades, mida polnud tegelikult üldse ette nähtudki.

Võrklaev ütles, et raha edasikandmine aastast aastasse on tegelikult riigiasutuste omaalgatuslik reservi kogumine ettenägematuteks olukordadeks või uuteks tegevusteks, milleks riigikogult pole voli saadud.

"Kui sinna tõsiselt sisse vaadata, annaks umbes 100 miljonit põhieelarvest raha välja võtta ja vaadata, mis on need tegevused, mida päriselt ei tehta, kuid kuhu raha igal aastal ette nähakse. Siis saame eelarves planeerida vähem kulusid ja see vähendab kohe meie defitsiiti," selgitas ta.

"Ministeeriumid kirjutavad eelarvesse teemasid, mis ei ole mingil ajal enam aktuaalsed. Sel hetkel, kui ministeerium oma eelarvet koostas, oli see kuluartikkel vajalik ja aktuaalne, aga tänaseks päevaks on see aktuaalsuse kaotanud või pole enam nii vajalik," selgitas Aivar Sõerd.