Satelliidi kaugseireandmed aitavad maastikupõlenguteks valmistuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tartu observatooriumis esitlesid teadlased, kuidas saaks satelliidi- ja drooniandmetega eesti elu paremaks ja lihtsamaks muuta. Näiteks on eksperdid teinud mudeli, kuidas tänu kaugseireandmetele saaksime olla paremini valmis maastikupõlengute puhkemiseks.

Eestis toimub keskmiselt ligi 1200 maastikupõlengut aastas. Praegu edastab riigi Ilmateenistus suveperioodil iga päev tuleohukaarti, ent palju detailsema ja efektiivsema pildi annaks kaugseiresatelliitide kasutuselevõtt. Näiteks saaks siis mõõta täpset sademete hulka igal pool üle Eesti, mitte vaid kohtades, kus asub maapealne ilmajaam, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kohad mille arvelt me saame paremini hinnata põlengu tõenäosusi või põlengu ohtu, ongi paremad meteoroloogilised andmed, detailsem ruumiline lahutus, tehniline võimekus selleks on meil osaliselt olemas. selle projekti tulemusena võiks realiseeruda see ruumiliselt palju parema lahutusega tuleohuhindamine kui me täna teeme," ütles Tartu ülikooli geoinformaatika ja kartograafia professor Tõnu Oja.

Teadlaste koostatud kaugseire mudel võimaldaks nii kaardistada tuleohupiirkondi, tulekahju ajal selle levikut modelleerida kui ka kustutustöid juhtida. Tõnu Oja ütleb, et võimekus oleks Eestil nii spetsialistide kui tehnika osas olemas, pigem on küsimus rahas.

"Me räägime ikkagi sadadest tuhandetest, miljonitest. Oleneb kui suurelt ette võtta. Kui me räägime sellest, et metsa raiutakse liiga palju. Siis miks me veel osa sellest ära põletame. See ei ole ainult see, et puit põles ära või muud ökosüsteemiteenused läksid kaotsi. Lisaks on õhusaasteküsimused. Mõju inimeste tervisele, ei ole harv, kulupõlengud kipuvad majade kallale minema," rääkis Oja.

Satelliitide kasutamine maastikupõlengute ennetamiseks oli üks osa suuremahulisest nelja ministeeriumi tellitud RITA kaugseireuuringust. Neljapäeval kogunesid teadlased Tartu observatooriumi tulemustest rääkima.

Tartu observatooriumi rakendusliku kaugseire juhtivteadur Anu Noorma
"Meil oli väga mitmekesine menüü, mille ministeeriumid ette panid. Lisaks metsapõlengutele siis üks teema oli veereziimi uurimine - üleujutused, avamere ja siseveekogude veetasemeuuringud. Üks osa oli põllumajandussuunaga ja päris uudse suunaga eestis oli ehitiste tuvastamine," sõnas Tartu observatooriumi rakendusliku kaugseire juhtivteadur Anu Noorma.

Kas ja millal moodsad kosmosetehnoloogiad kasutusele võetakse, on juba vastutavate ministeeriumite otsustada.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: