Samas on ministrid kogu koroonakriisi vältel avalikkusele kinnitanud, et Läti on väheseid riike Euroopas, kus lähtutakse otsuste tegemisel epidemioloogide seisukohtadest, mitte poliitikute eelistustest.

Viimase kuu jooksul on Lätis tulnud haigeid üha juurde, haiglad täitusid koroonapatsientidega kiiresti. See omakorda on viinud Lätis tavatu poliitilise süüdistusahelani.

President ja ka rahvas heitsid valitsusele ette konkreetse plaani puudumist. Siis suudeti valitsuses mingi tegevuskava heaks kiita. Peaminister süüdistas avalikult terviseministrit, et too on hilinenud meetmete väljatöötamisega ja pole osanud hinnata olukorra tõsidust. Siis raputas valitsusjuht hoopis endale tuhka pähe, öeldes, et tema vastutab.

Nädala eest teatas peaminister Krišjanis Karinš, et ei saa enam oodata ja kohe tuleb välja kuulutada erakorraline olukord. Koalitsioonipartneritega aga ei suudetud üksmeelt leida ja nii otsus venis.

"Erakorralisel istungil kuulasid valitsuse liikmed juba mitmendat korda tervishoiuspetsialistide arvamusi. Kuulsime neilt täiesti selget sõnumit – kui me ei tegutse otsustavalt, võime tulevikus kaotada igasuguse võimaluse kontrollida selle pandeemia levikut. Nii nagu see on juhtunud õige mitmes Euroopa Liidu riigis," rääkis Karinš.

Erakorralise olukorra otsus oli lõpuks peaministri sõnul küll üksmeelne, kuid majandusministri meelest saanuks mõnes sektoris, näiteks toitlustuses, olla piirangutega leebem. Riiklike toetuste süsteemi ei suutnud valitsus piirangutega koos välja käia, ehk jõutakse selleni teisipäevasel istungil.

"Majandusministeeriumi andmeil mõjutavad täiendavad piirangud meelelahutuse, toitlustuse ja kaubanduse valdkonnas rohkem kui 50 000 töötajat. Seega mõjutavad neid valdkondi puudutavad otsused suurt osa meie töötajaist ja ettevõtteist. On väga tähtis kinnitada neile, et riik toetab neid," ütles majandusminister Janis Vitenbergs.

Osa koalitsioonipartnereid leiab, et viiruse leviku piiramise kõrval on tähtis ka see, et piirangud ei läheks vastuollu põhiseadusega.

Läti justiitsminister Janis Bordans märkis, et tähtis on operatiivsus, otsustamise kiirus ja ühene juhtimine. "Kriisiolukorras on valitsustel seda vaja ja nüüd lahendasime sellegi erakorralise olukorra kehtestamisega ära," ütles ta.

Läti terviseminister Ilze Vinkele on kogu aeg kinnitanud, et Lätis on õnnestunud haigust nimega "poliitiline viroloogia" vältida. Nüüdki soovitasid eksperdid olla kiirem ja rangem. Lõpuks jäi see seisukoht ka valitsuses peale.

"Ideaalis peaks olema nii, et poliitikud võimaldavad ekspertidel pakkuda parimaid ja tulemuslikke lahendusi. Poliitikud peaksid jõudma üksmeelele, et nad ei hakka neid ekspertide seisukohti poliitiliselt korrigeerima," nentis Vinkele.

Kogu piirangutega sebimise ümber on aga juhtunud see, et rahvas ei saa enam aru, mida ja miks valitsus täpselt teeb, mistõttu võimendab see niigi kevadega võrreldes erinevat hoiakut, et piiranguid järgitakse vähem.

Kõik märkasid, et peaminister on võbeleva netipildi kaudu rahvaga suheldes järjest närvilisem. Politoloogid nimetasid seda isegi paanikaks, mille taga kartus, et olukord koroonaviirusega väljub kontrolli alt. Oma seisukoha ütles president.

"Meil pole vaja muuta staadione haiglateks. Ootan valitsuselt rahva jaoks põhjalikke selgitusi. Peame teadma mitte ainult seda, mida suudame ja mida ei suuda ette võtta, vaid ka seda, miks just need meetmed on möödapääsmatud ja proportsionaalsed. Ja miks teised, mis näivad loogilised, pole võimalikud," rääkis Läti president Egils Levits.

Viiruse vastu pole vaktsiini, kuid teadmisi, kogemustest rääkimata, napib Lätis ka kriisijuhtimiseks ja rahvaga suhtlemiseks. Pole teada, kui palju rahustab või distsiplineerib lätlasi teadmine, et mujal on veel hullem ja piirangud veel rangemad.