Kui tavavalimiste käigus läheb inimene valimisjaoskonda, esitab seal isikut tõendava dokumendi, valimisjaoskonna ametnik kontrollib dokumenti ja annab allkirja vastu valimissedeli, siis Siemi hinnangul võiks e-valimised ka samamoodi läbi viia.

"Elektrooniline isiku tuvastamine toimub samadel alustel, isik teeb oma arvuti või telefoni ekraanil siis nii-öelda näotuvastuse ja see tuvastatakse ära isiku dokumendiga," ütles Siem.

Siemi hinnangul uue süsteemi sisseviimine tehnoloogiliselt keerukas ei oleks, sest inimestel on seadmetes kõrglahutustega kaamerad, millega oleks võimalik edukalt üles pildistada nii ennast kui ka dokumente. "Ma olen äärmiselt optimistlik, et me suudame selle muudatuse juba viia rahvahääletuse ajaks ellu," rääkis Siem.

Küsimusele, miks seda süsteemi muuta vaja on, vastas Siem, et manipualtsioonide ja valimispettuste vältimiseks.

"Me kõik oleme ju kuulnud neid spekulatsioone, kus kus ID-kaarte on kasutatud teiste inimeste poolt," ütles Siem.

Eestis on senini e-valimistel isikusamasus tõendatud ID-kaardi olemasolu ja selle paroolide teadmisega. Kaugtuvastust on vahetevahel kasutatud panganduses näiteks pangakonto avamiseks. Või notarite juures, notari juuresolu nõudvate toimingute videosilla teel läbi viimiseks.

Isikusamasuse tuvastamise lahendusi on mitmeid. "Meil on ju väga palju erinevaid teenuseosutajad juba täna turul. Ka Eesti on üks teenuse osutaja kes siis pakubki kaugtuvastusteenust," märkis Siem.

Eestis pakub näiteks kaugtuvastusteenust ettevõte Veriff.

Ettevõtte kodulehe alusel ei ole üheselt selge, kui palju üks kaugtuvastus võiks maksta, kuid suurusjärk on umbes kaks eurot. Ettevõtte juht Kaarel Kotkas ütles, et iga projekti puhul on hind individuaalne, kuid suurusjärk on õige.

Eelmistel riigikogu hääletusel andis oma hääle elektrooniliselt 247 232 inimest.

Kotkas ütles, et tehniliselt ei ole tema juhitava ettevõtte jaoks probleem sellises mahus inimesi tuvastada, seda kasvõi iga päev.