Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem käis hiljuti välja idee, et edaspidi tuleks ära lõpetada vaid ID-kaardi põhised e-valimised ning lisaks võiks kasutusele võtta näotuvastussüsteemi.

Kotkale tundub see enesereklaami teema. "Otsest vajadust selleks ju ei ole. Meil on täna toimiv süsteem ja kui ütleme, et see süsteem ei ole usaldusväärne, siis võiks samamoodi küsida, kas meie ärikeskkond on üldse usaldusväärne, kas me oma ärikeskkonda saame usaldada. See küsimus peaks siis minema laiemaks. Kui me neid tehnoloogiaid, mida seal kasutatakse, ei pea õigeks, siis järelikult ei ole ka meie see viis, kuidas täna Eestis äri teeme, õige," kommenteeris Kotka.

"See pole ikkagi päris teema. See on selgelt enesereklaami ja poliitiline teema," ütles ta Keskerakonna ja EKRE kahtluste kohta seoses e-valimistega.

Kotka sõnul on alati inimesi, kes kahtlevad valimiste aususes, isegi kui need toimuksid ainult paberi peal.

"Alati on mingi seltskond, kes ütleb, et mina ei usu jne. Aga just see, et meil ei ole ainult valimised, vaid meil on siin taga ka see, et me kasutame samu tehnoloogiaid iga päev e-teenuste kasutamises, digiallkirjastamises jne. Kui ütleme, et see kõik on fake (ingl k - võlts) ja see ei tööta ja see on jama, siis me ju tegelikult lõhume omaenda digiühiskonda," rääkis ta.

Kotka sõnul tuleks kõigepealt selgelt ära sõnastada, mis probleemi IT-minister lahendada tahab. "Seda probleemi ei ole praegu sõnastatud ja on hakatud lahendama midagi, mida pole olemas," märkis ta. 

Kotka: majandusministeerium peab tegema suuremad muudatused oma IT-taristus

Sel nädalal tuli avalikuks, et novembris riigi infosüsteemi amet (RIA) tuvastas novembris kolmel erineval juhul sarnase käekirjaga rünnakud Eesti riigi IT-taristu vastu, mille tagajärjel said kurjategijad kätte ka isikuandmeid. ERR-i andmetel varastati terviseametilt 23. novembril 9158 koroonaviiruse diagnoosi saanud inimese terviseankeetide andmed.

Kotka hinnangul ei pea need inimesed, kelle andmed kätte saadi, väga mures olema. Tema sõnul mingit erilist infoajalugu kaduma ei läinud.

Kotka tõdes, et niisugused juhtumid Eesti riigile au ei tee. Samas tunnustas ta ametnikke, et juhtum avalikuks tehti.

"Eesti riigile on kombeks, et kui midagi sellist juhtub, siis räägime avalikult sellest, sest see peab olema õppetund meile kõigile - mitte ainult avalikus sektoris, vaid ka erasektoris -, kuidas oma süsteeme paremini kaitsta. Enamus riike vaikivad sellised asjad maha, meie ametnikud oleks võinud ka vaikida maha, aga kuna meil on nii kombeks, siis meie ametnikud ei vaikinud," lisas ta.

Kotka tunnustas tervise ja heaolu infosüsteemide keskust (TEHIK), kes suutis kiiresti tuvastada, mis kaduma läks ja kui suur kahju oli.

"Ma tahaks TEHIK-ut või sotsiaalministeeriumi haldusala kiita, sest nemad said väga kiiresti teada, mis on juhtunud ja kui suure mõjuga see on. Kõige hullem ongi see, kui me näeme, et käiakse sees, aga me täpselt ei tea, mis ära viidi. See pole nagu korteris, et kõik mööbel on läinud, vaid sa pead ikkagi vaatama logisid, analüüsima, mida võeti, mida mitte. Selles mõttes TEHIK-ut tahaks kiita. Aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab kindlasti tegema suuremad muudatused oma tänases IT-infrastruktuuri ülesehituses," kommenteeris Kotka.

Tema sõnul on rünnak aga ehe näide sellest, mis juhtub siis, kui asju tehakse kiirustades ja üle jala. Samas tõdes ta, et sotsiaalministeeriumil oligi kiire koroonaviiruse tingimustes erinevate abilahenduste töölepanemisega.

"Eks kiirustades tulevadki apsud sisse, kus ei suuda kõiki tagauksi ette näha või kõiki asju ära paigata või isegi üles ehitada nii, et nad oleks pikas perspektiivis turvalised lahendused," lisas ta.