Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö talituse nõunik Helena Musthallik ütles ERR-ile, et esitatavates projektides planeeritud tegevustel peab olema piiriülene mõju, mida on kõige lihtsam selgitada keskkonnategevuste näitel.  

"Kui näiteks rajada mõlemale poole Peipsi järve reoveepuhastid, siis on piiriülene mõju ilmne," selgitas Musthallik. Ta lisas, et nii Eesti kui ka Vene partneritel peab olema ühine probleem, mida soovitakse koostöös lahendada.

Musthallik täpsustas, et programmeerimiskomitee kiitis septembris heaks seitse võimalikku Eesti-Vene programmi tegevussuunda, millega projektid peavad sobima.

Nendeks on näiteks säästva veemajanduse edendamine, ringmajandusele ülemineku soodustamine, teaduspotentsiaali ja innovaatilisuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine. Lisaks on tegevussuunaks ka kultuuri ja turismi rolli suurendamine majandusarengus, sotsiaalses kaasatuses ja sotsiaalses innovatsioonis.

"Seda ei oskagi ette ennustada, millised need projektid tulevad. Oleme äraootaval seisukohal," ütles Musthallik.

Maksimaalne toetussumma saab olla kuni seitse miljonit eurot, selgitas Musthallik. Ta lisas, et minimaalne summa, mida saab kasutada infrastruktuuri omandamiseks, ehitamiseks või ajakohastamiseks, on 2,5 miljonit eurot.

Lisaks peab projektis osalema vähemalt kaks partnerit, kellest üks on Eestist ja teine Venemaalt, projekt peab olema jätkusuutlik ning maa- või taristuobjekt peab olema avalikus omandis.

Eelnevalt on programmiga toetatud näiteks väikesadamate ehitust Peipsi järve ja Emajõe ääres, reoveetaristu ehitust ja rekonstrueerimist Pihkva oblastis, promenaadide ehitust ning kindluste rekonstrueerimist Narvas ja Ivangorodis, tee-ehitust Setomaal ja Pihkva oblastis ning Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimist.