Keskerakonna esindaja Tõnis Mölderi sõnul kantakse maski hästi ja inimesi võib usaldada, samuti ei ole tema sõnul maskikohustus põhiseadusega konfliktis. "Ma arvan seda, et Eesti inimesed on mõistlikud ja seadusekuulekad," sõnas Mölder. "Ma arvan, et me ei peaks ühiskonnana propageerima maskide mittekandmist. Justiitsministeerium on sellele hinnangu andnud," ütles Mölder.

Mölderi sõnul ei ole kellegi eesmärk kuidagi karistada või korrale kutsuda, vaid hoida viiruse levik kontrolli all ja et haiglate töö saaks jätkuda. 

Ka Isamaa esindaja Priit Sibul märkis, et kõiki asju ei pea seadusega reguleerima ja inimesed peaksid juriidilisest aspektist hoolimata maske kandma. Temagi lisas, et justiitsministeerium on selle osas hinnangu andnud. "Ma tahaks loota, et me ei pea kõiki asju seadusega parandama," ütles ta. 

Reformierakonna esindaja Hanno Pevkuri sõnul on võitlus pandeemiaga ühine pingutus. "Me oleme aidanud ka oma varasemate kontaktidega, et valitsusel oleks võimalik oma tööd teha," sõnas ta. 

Tema sõnul on valitsusel puudu selgetest sõnumitest ja see tekitab Eesti elanikes segadust. "Sõnumite selgus on see, millest Eesti rahvas puudust tunneb," lisas ta.

Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul tekitab inimestes trotsi see, et neil on tunne, et nendega ei arvestata ning paljud inimesed, kes on pandeemia tõttu töö kaotanud, on kaotanud usalduse. 

Pevkuri sõnul on probleemiks ka ebaselgus selles, mis puudutab huvitegevust ja sporti. Mõnel alal puutub tema sõnul vabas õhus palju inimesi kokku, kui teistes kohtades ei lubata jällegi inimesi isegi distantsil samasse ruumi. 

Läänemets märkis, et õppust tuleks võtta põhjanaabritelt ning usaldada eksperte. "Me peaks käituma kui Soome. Seal teevad otsused eksperdid."

Tema sõnul on siiski haiguse leviku piiramiseks kõige olulisem esmaste haiguspäevade hüvitamine. "Kui öeldakse, et koolid tuleb sulgeda, ekspertide poolt, siis seda tuleb teha," lisas ta. Läänemetsa sõnul ei saa korrata kevadist riigi sulgemist.

Poolametsa sõnul peaks alustama huvitegevuse kokkutõmbamisest. "Praegune meetod on töökohtade säilitamine maksimaalsel võimalikul moel ja ma arvan, et me oleme õigel teel," ütles Poolamets.

Pevkur: demokraatlikus riigis ei panda vähemuste õigusi referendumile

Tuline arutelu toimus ka koalitsioonierakondade planeeritava abielureferendumi teemal. Isamaa saadik Siim Kiisler hääletas õiguskomisjonis eelnõu komisjoni päevakavasse võtmise vastu ning Isamaa erakond asendab komisjoni järgmise istungi ajaks Kiisleri teise saadikuga.

"Riigikogu saadik ongi vaba oma mandaadis," kommenteeris Sibul tekkinud olukorda. Ta märkis, et kui erakonnal on küsimuses kindel seisukoht, mida konkreetne saadik ei esinda, siis igal fraktsioonil on komisjonis esindatus ja keegi peab komisjoni ka fraktsiooni seisukoha viima.

Mölderi sõnul peab kuulama ära, mis on rahva arvamus. "Rahvas ütleb ei, siis ma arvan, et kindlasti see debatt tuleb laiem, abielu mõiste tuleks ümber defineerida. Ja ka kooselu rakendusaktid, kui see on rahva tahe," ütles ta. 

"See avab perekonnaseaduse muutmiseks võimaluse," sõnas Poolamets. Poolametsa sõnul avab referendumil ka "ei" vastus võimaluse tulevastele poliitikutele teemaga edasi minemise, praeguses parlamendis ta selleks võimalust ei näe.

Läänemetsa sõnul ei toeta 58 protsenti inimestest referendumi korraldamist ja Eesti inimeste jaoks ei ole ohus abielu, vaid perede toimetulek. 

Pevkur märkis, et Eestis on 30 aasta jooksul tehtud vaid kolm referendumit, praegu planeeritav referendum kannab aga eesmärgi Eesti rahvast lõhestada. "Esiteks teeme igal juhul "ei" kampaania ja sellel on üks väga oluline põhjus: demokraatlikus riigis ei panda vähemuste õiguseid referendumile. See on räige populism," ütles Pevkur. 

Sibula sõnul kehtib praegu perekonnaseadus ning Isamaale on abielu säilimine sellisena oluline, samas ei soovita praegust olukorda muuta.

Mölderi sõnul tuleb rahva arvamust igal juhul arvesse võtta. "Kui rahva vastus on "ei", siis kindlasti see perekonnaseadus tuleb võtta päevakorda, seda tuleb arvestada," nentis ta. 

Mölder märkis, et opositsiooni plaanitav obstruktsioon ei ole kriisiolukorras viisakas, Läänemets nentis aga, et koalitsioonil on valik, kas nad soovivad abielureferendumi päevakorda panna. 

Pevkur märkis, et praegusel kujul sõnastatud küsimuse puhul on referendumil õiguslik tagajärg ning kui rahvas hääletab "jah", siis edaspidi ei saa perekonnaseadust ilma rahvahääletuse korraldamiseta muuta. "Ei" puhul tagajärge aga ei ole.