Harju ja Ida-Viru abituriendid peavad distantsõpet poolikuks lahenduseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Juhan Hepner/ERR

Valitsuse otsusel jäävad Ida-Virumaa, Tallinna ja Harjumaa gümnaasiumid esmaspäevast täielikule distantsõppele. Tallinna linnapea taotlust suuremat paindlikkust võimaldada pole valitsus veel arutada jõudnud. Iseäranis mures on abituriendid ja venekeelsetest peredest pärit gümnasistid.

Kui mõnele noorele distantsõpe kohe sobibki, siis Ida-Viru koolid selle üle õnnelikud ei ole. Näiteks Kohtla-Järve gümnaasium palus valitsuselt lausa erisust, seda aga ei saadud ja nüüd tuleb kogu kooliperel pingutada heade õppetulemuste ja laste eesti keele säilitamise nimel.

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütles, et Kohtla-Järve gümnaasiumis on umbes 80 protsenti vene emakeelega õpilasi. "Eestikeelne õpikeskkond ja õpitugi on äärmiselt oluline. Lisaks on meil päris soodsad tingimused hajutuse pidamiseks, väga uus, kõige uuem riigigümnaasium, uus maja, väga hea ventilatsiooniga ja meid on ka sel aastal poole vähem," rääkis Agur.

Kohtla-Järve gümnaasiumist lahkus eelmisel õppeaastal umbes sadakond õpilast, kel oli raske eestikeelse õppega toime tulla. Koduõppes viibivale lapsele keeletuge pakkuda on aga raske, kui mitte võimatu.

"Kaebasid ka täiesti tublid ja toredad õpilased, et nad hakkasid eesti keelt unustama juba. See ei ole hea, kui meil on eestikeelne õpikeskkond. Kui kontaktid jäävad niivõrd harvaks, siis need, kes kõige rohkem vajavad tuge, need just seda ei saa," rääkis Agur.

Distantsõpe on ka pedagoogile väljakutseks. Isegi säraval õpetajal on keeruline läbi kaamera õpilasega kontakti saavutada, eriti veel, kui õpilane seda ei soovi.

Füüsikaõpetaja Mikk Antsov ütles, et on osade õpilastega olnud probleeme, et nad ei julge kodus kaamerat sisse lülitada mingil põhjusel. "See on kõige nõmedam olukord, et kui sul on must ekraan ja täielik vaikus, sa küsid midagi ja keegi ei reageerigi. Siis sa ju ei tea, kas üldse keegi on seal või ei ole," lausus Antsov.

Kevadine kogemus näitas, et paljud õpilased lasevad distantsõppes piltlikult öeldes köiel lohiseda, ja mida kauem koduõpe kestab, seda keerulisem on taas järjele saada. Piirkondlikud piirangud panevad terve maakonna koolilõpetajad haridustee jätkamisel kehvemasse seisu.

"Sisuliselt tehakse õpilastele karuteene praegu selle eriolukorraga ja see võib panna päris suure paugu praegu, kui tõesti Ida-Virumaa jääb pikemaks ajaks isolatsiooni. Eks me õpetajatena võitleme visalt õpilaste eest ja üritame anda neile parimat haridust, nii kuidas me suudame, et minimeerida kadusid, mis võivad tulla," rääkis Antsov.

Kui koduõpe kestab 10. jaanuarini, siis midagi hullu Antsovi hinnangul juhtuma ei peaks. Kui aga distantsõpet pikendatakse, siis võivad kaod olla korvamatud.

Tallinna abituriendid kardavad eksamite pärast

Haridusstatistika portaali Haridussilm.ee järgi õpib Eesti gümnaasiumites kokku pea 23 000 õpilast, neist abituriente on 7000 ja neist omakorda ligi pool õpivad Harjumaal ja Tallinnas. Need on suured arvud. Aga koduõppele saatmine mõjutab enim abituriente, kes peavad kevadel tegema eksamid, ent kes juba 11. klassi lõpukuud koduõppel veetsid.

"Kõige rohkem ma kardan eksamite pärast, sest kodus ausalt öeldes on eksamiteks väga keeruline õppida," ütles Tallinna saksa gümnaasiumi abiturient Marilyn Kallasse.

Samuti saksa gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Merilin Kruberg lausus, et koduõppel jääb palju vajalikku infot saamata. "Ei saa küsida, ei saa peensusi teada. Ja võrreldes teiste koolidega, ma arvan, see on natuke ebaaus meie suhtes. Teistes koolides nad õpivad, käivad tundides, on kontakttunnid ja nad saavad õpetajatega kõik läbi arutada. Kodus sellist võimalust ei ole," rääkis Kruberg.

Just see võib olulist rolli mängida ülikooli astumisel, kus tuleb konkureerida Pärnust või Tartust tulnud noorega, kes võtab kogu eksamimaterjali koolis koos õpetajaga läbi.

Saksa gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Mart Kuhi sõnul tähendab distantsõpe, et õpilane peab ise Zoomis peetavas tunniks olema valmistunud. "Ma usun väga sellesse, et Zoomi tundi ei peaks tulema nii, et just astusin voodist välja, või veel hullem, et võtsin läptopi voodisse," lausus ta.

Kui kevadel käis kõik ülepeakaela, siis nüüd on õpetajad ja õpilased distantsõppeks palju paremini valmistunud. Gümnaasiumid ei ole aga võrreldavad. Tallinnas ja Harjumaal on näiteks selliseid abituriente, kes ihkaksid õpetaja abi 3200.

Martin Kuhi ütles, et töötegemine ja õppimine ju jätkub täpselt nii, nagu see jätkuks muidu. "Keegi ettevalmistamata või õpetamata ei jää. Tõsi ta on, ega kõik seda veebikaamerat sisse ei lülita. Samas õpetaja saab ka mingeid nippe ja nõkse kasutada, et õpilasi rohkem kaasata, anda neile võimalust rääkida. Kindlasti sellist tunnet, et ma seda tundi üksi teen, sellist tunnet ei ole," rääkis Kuhi.

Saksa gümnaasiumi abiturient Merilin Kruberg ütles, et väga suur probleem on, et internetiühendus võib olla halb. "Isegi kui sa küsid küsimust, siis õpetaja ei kuule sind kohe, ta kuuleb mingi aja pärast või üldse ei kuule ja küsimus jääbki vastamata või tagantjärele enam ei mäleta, mis sa küsisid," rääkis ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: