"Õpiraskustega õppijad jäid hätta ja neid tuli ka juurde. Õpetajate hinnangul see arv võib-olla isegi kahekordistus võrreldes sellega, kui palju neid varem oli," rääkis Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Kairit Tammets neljapäeval "Terevisioonis".

Tema sõnul selgus kevadise koroonalaine ajal toimunud distantsõppe toimetuleku uuringust, et õpilaste seas oli umbes kolmandik neid, kes seda kogemust nii tõhusaks ei hinnanud. "Ja ka lapsevanematest veerand kuni kolmandik ütles, et nad nii hästi hakkama ei saanud. Ehk siis meil on umbes kolmandik peresid ja lapsi, kes vajavad natuke suuremat märkamist, toetamist ja täiendavat tuge," tõdes ta.

Tammetsi sõnul selgus 5., 8. ja 11. klassi õpilaste ja nende vanemate küsitlusest, et distantsõppe kogemust hindasid positiivsemalt nooremad, kuid negatiivsemalt vanemate klasside õpilased.

Suuremat tähelepanu vajab põhikooli vanem aste

"Kui vaadata erinevate vastajate lõikes, siis mina soovitaksin kõige rohkem tähelepanu pöörata seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilastele, nemad vajaksid natuke rohkem tähelepanu. Seal on ilmselt tegemist ka ealiste eripäradega," rääkis Tammets. See ei ilmnenud mitte ainult õpilaste vastustest, vaid ka 7.-9. klasside õpetajate ning 8. klassi lapsevanemate tagasisidest, rõhutas ta.

Rääkides veel uuringus välja tulnud infost, tõi Tammets esile õppeprotsessi planeerimise tähtsuse.

"Märkasime paljude koolide ja õpetajate puhul, et õpetajad panid ülesanded üles eelmise päeva õhtul või järgmise päeva hommikul, mis laps peab ära tegema. Meie uuringust ilmnes, et kindlasti on vaja pisut pikema perioodi - kas nädala või vanemate õpilaste puhul isegi pikemalt, mida õpilased peaksid selle perioodi puhul ära tegema," rääkis ta. "See tuli välja ka lapsevanemate tagasisidest - ka nemad sooviksid saada pikemalt aru, mis toimumas on."

Tema sõnul tuli selline soov eriti selgelt välja 11. klassi õpilaste puhul, kes ütlesid, et sooviksid ühel päeval tegelda näiteks ainult matemaatikaga ja siis oleks hea, kui ta teaks, mis tuleb perioodi jooksul ära teha.

"Ideaalis võiks see toimuda ka õpetajate koostöös, et nad vaataksid koos, mis mõnel klassil ühel nädalal juhtuma peaks. Ja need kokkulepped varakult ära tegema ja need ka erinevatele osapooltele selgelt kommunikeerima," lisas Tammets.

Hea oleks ka, kui tehtaks kooli juhtkonna tasandil kokkulepped selle kohta, millised on tähtajad, millised on kasutatavad keskkonnad, kuidas õppeprotsessi planeeritakse, et need küsimused arutatakse läbi ja soodustatakse õpetajatevahelist koostööd.

"Sest meie uuringust tuli välja, et need koolid, kus seda kõike rakendati, oli õpetajate toimetulek tõhusam," märkis Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur.

Tammets rõhutas, et kevadises uuringus ei vaadatud õpitulemusi, vaid ainult osapoolte kogemusi ja hinnangut oma toimetulekule.