Tallinna loomaaeda jõudis paljundusprogrammi raames Inglismaalt hiljuti uus jääkaru Rasputin, keda veel kahjuks näha ei saa, aga kelle toomisega kiirustati eelkõige peagi saabuva Brexiti järgse bürokraatia tõttu.

Koroonakriisist tulenev rahanappus võib aga panna seisma tulevased vahetused ja ka loomaaedade looduskaitseprojektid Euroopas ning kogu maailmas. Kuid mis saab loomadest kui loomaaial raha otsa saab?

Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran ütles, et selline olukord, kus kõikidel loomaaedadel on keeruline, on väga erakordne. "Antud juhul ega loomaaiad ise ka täpselt ei tea, mis saab tulema ja ega ei oska ka praegu välja pakkuda lahendusi. See on teema, mille üle praegu loomaaedade kogukond pidevalt mõtleb, et kui asi läheb ikka väga hulluks, et mis me teeme," rääkis Maran.

Suletud ustega loomaaedade rahakotid on tühjad, kahjumid on tohutud, ning mõnel pool on tehtud isegi nimekirju loomadest, keda esmajärjekorras hukata, kui liha ja kala ostmiseks enam raha ei jagu. Siiani pole must stsenaarium õnneks veel käiku läinud.

"Me oleme päris õnnelikus olukorras, et Tallinna linn mõistab väga hästi, mis on meie missioon ja miks me olulised oleme. Kõik see, mis puudutab investeeringuid, ütleme vihmametsa projekti ja tiigrioru projekti, nendes osas mingeid kokkutõmbamist ei ole, me saame need ikkagi teostada," lausus Maran.

Tallinna loomaaia eelarve on Marani sõnul natuke üle viie miljoni euro aastas, kõige suurem osa sellest moodustavab kulu palkade peale. "Ja siis väga suur osa läheb loomade toidu peale, see on natuke alla poole miljoni. Ja siis on hoonete ülevalpidamised," ütles Maran.

Hädas olevad loomaaiad on palunud abi valitsustelt ja püüdnud koguda annetusi. Näiteks Praha loomaaed hakkas hiljuti müüma niinimetatud toidutalonge, mida soetades saavad inimesed maksta kinni päevase söögiportsu mõnele loomale – kõige kallim on jääkaru kõhutäis, milleks kulub 22 eurot, elevandi saab ära toita 15 euroga.

Marani sõnul moodustav Tallinna loomaaia omatulu eelarvest 35 protsenti. "Praegu küll ei ole olnud sellist märki, et me peaksime väga tugevalt kokku tõmbama oma tegevust, sest et mida aeg edasi, seda olulisem on tegelikult loodushariduse tegevus, loodushoiutegevus. Ja me peame sellesse panustama, see on väga oluline, ja sellega loomaaed tegeleb," rääkis Maran.

Loomaaedadel on kolm olulist sammast: loomad, meeskond ja külastajad. Tallinna loomaaed hoiab siiani uksi inimestele lahti, külmal ajal on külastajaid niigi vähem, ja suurel maa-alal, ligi 90 hektaril, saab ka ilusasti distantsi hoida.

"Kui viiruse levik läheb väga palju suuremaks ja inimeste arv langeb, siis me võib-olla peame tegema sama, mis me kaalusime kevadel, et ajutiselt sulgeme täiesti loomaaia. Sest et siin on ka teine pool – meil on loomad lisaks inimestele, kes võivad ohtu sattuda, sest et teada on nii mitmegi riigi puhul, et loomad nakkuvad sellesse samasse haigusesse," lausus Maran.

Euroopas on viimasel ajal koroonaviiruse tõttu hukatud tuhandeid naaritsaid. "Meil on väga unikaalne naaritsate paljunduskeskus, sada looma. Ja seal on muidugi meetmed selleks, et seda viirust ei saaks loomadele kanda. Aga peale selle on kassid, mille puhul on teada, et nad nakkuvad, on teada siin paljud teised liigid. Talitajad peavad olema ülimalt ettevaatlikud ja neid reegleid, mis puudutavad inimesi ka loomade puhul, väga täpselt järgima, sest et kui midagi juhtub, siis see probleem ei ole ainult loomade probleem, see on inimeste probleem. Need on enamikus ohustatud liigid. Kui seal midagi juhtub, siis meil on suured probleemid," rääkis Maran.