Jahimehed teavad, et loomad elavad oma igipõliste käitumismustrite järgi ning kõiksugu ränded – olgu toitumisränne või jooksuaegne ränne, on neile eluliselt vajalikud.

"Loomad on oma ülekäigukohad ehk ränderaja valinud ikka eelkõige turvakaalultustel, et see oleks tema jaoks ohutu, võimalikult vähe oleks kokkupuudet inimesega, ja seda infot on antud loomadel põlvest-põlve edasi. Selge see, et need rajad on ka ajas muutunud ja on pidevas muutumises, aga ennekõike loom oma ränderadade valimisel lähtub turvakaalutlustest," rääkis Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik.

Tulevikus saavad metsloomad liikuda Eesti ja Venemaaa vahel piiritaritusse jäetud vahede kaudu.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Egert Belitšev ütles, et spetsiaalseid läbipääsuväravaid loomadele ei tehtud, aga taristus on nii-öelda loomulikes kohtades augud sees, kus piiri valvatakse seiretehnikaga ja loomad saavad piiri ületada.

"Kui me võtame esimese ehitusetapi, siis selle 23,5 kilomeetri peale on tegelikult neli kohta sellist, kus loomad saavad ilma piiritaristut lõhkumata ületada piiri," lausus Belitšev.