Viimased USA sõdurid lahkusid Põhja-Iraagis Kurdistanis asuvast Erbili lennuväebaasist Bagdadi ja Washingtoni vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. Kaks aastat tagasi kokku lepitud vägede väljaviimine toimus olukorras, kus jätkub USA ja Iraani vaheline sõda, mis on kohati kandunud ka Iraaki. Iraani toetatud relvarühmitused on sealt tulistanud USA vägede pihta ning USA on andnud lööke nende tugipunktidele.

Bagdad nimetas USA missiooni lõppu märgiks riigi kasvavast tugevusest ja suveräänsusest.

Vägede väljaviimist tervitasid ka Iraani toetatud rühmitused, kuid mõnes teises Iraagi piirkonnas, eriti kurdide aladel, tekitas see muret. Samal ajal kerkivad küsimused Iraagi relvarühmituste tuleviku kohta. Bagdadi valitsus on püüdnud neid desarmeerida, kuid seni vähese eduga.

Lõppes 12 aastat kestnud missioon

Pentagoni pressiesindaja Sean Parnell ütles avalduses, et USA väed ja varustus lahkusid Põhja-Iraagi poolautonoomses Kurdistani piirkonnas asuvast Erbili lennubaasist korrapäraselt ja plaanikohaselt.

"See verstapost peegeldab 12 aastat kestnud kampaania edu, mille tulemusel alistati IS kui organiseeritud sõjaline oht Iraagis ja kogu piirkonnas," ütles ta. "Samuti tähistab see üleminekut sõjaaja koalitsioonimissioonilt Iraagi juhitud julgeolekualasele jõupingutusele, mida toetab tavapärasem kahepoolne julgeolekusuhe."

Iraagi peaminister Ali al-Zaidi juhtis vägede üleandmise tseremooniat ning kirjeldas USA vägede lahkumist kui uue etapi algust, mida määratlevad tema sõnul "Iraagi suveräänsus, institutsioonide tugevus, relvajõudude valmisolek, otsustusprotsessi ühtsus ning tasakaalustatud partnerlussuhted sõpradega".

Ta ütles, et Iraagi julgeolekujõud jätkavad võitlust IS-i vastu ning valitsus tagab, et valitsusvälistele rühmitustele ei jääks enam relvi.

USA väed tungisid Iraaki 2003. aastal, et kukutada Saddam Hussein. Nad lahkusid 2011. aastal, kuid kolm aastat hiljem kutsusid Iraagi võimud tagasi väiksema USA juhitud missiooni, et võidelda Islamiriigi vastu, mis oli üle Iraagi imbunud ja hõivanud suuri alasid.

Kuna äärmusrühmitus on nüüdseks taandunud hajutatud variorganisatsioonideks ja uinunud rakukesteks, leppisid Washington ja Bagdad 2024. aastal kokku missiooni järkjärgulises lõpetamises.

USA väed lahkusid eelmisel aastal baasidest enamikus Iraagi piirkondades, kuid säilitasid Põhja-Iraagi poolautonoomses Kurdistani piirkonnas mõnesaja sõduri suuruse väikese kontingendi. Seal asuvaid baase on alates sellest, kui USA ja Iisrael alustasid 28. veebruaril sõda Iraani vastu, korduvalt rünnatud. Iraani toetatud Iraagi relvarühmitused on samuti koordineerinud tegevust Jeemeni huthi mässulistega, et rünnata Saudi Araabiat.

Iraagi valitsus sidus algselt 30. septembriks määratud USA vägede väljaviimise tähtaja sellega, et selleks kuupäevaks tuleb valitsusvälistelt relvarühmitustelt relvad ära võtta.

Kuigi mõned väiksema mõjuga relvarühmitused on nõustunud oma relvad loovutama, lükkasid Iraanile lähedased mõjukad rühmitused selle võimaluse tagasi või seadsid desarmeerimisele tingimused, mida valitsusel oleks tõenäoliselt väga raske täita.

Al-Zaidi on sellest ajast alates tähtajast taganenud. Ta ütles selle kuu alguses ajalehele The New York Times, et relvarühmituste desarmeerimise tähtaeg on lükatud 2027. aasta juunisse.

Kurdistan murelik

USA vägede väljaviimise mõju ei pruugi kohe nähtav olla, eriti kuna USA sõjalist kohalolekut oli juba varem vähendatud. Kurdistani piirkonna ametnikud on aga väljendanud lahkumise pärast muret, eelkõige seoses USA õhutõrjesüsteemide eemaldamisega.

Kurdistani regionaalvalitsuse teatel tabas Kurdistani piirkonda hiljutise USA ja Iraani konflikti ajal üle 1000 drooni- ja ballistilise raketi rünnaku.

"Ameerika Ühendriikide lahkumine Kurdistani piirkonnast praegustes keerulistes piirkondlikes oludes, ilma et oleks tagatud kaitsesüsteem, on murettekitav," seisis avalduses.

Iraani liitlased Iraagis on samal ajal USA vägede väljaviimist tähistanud.

"Okupeerivate vägede väljasaatmine Iraagi territooriumilt pärast nende lüüasaamist on täieliku suveräänsuse algus," ütles mõjuka Kataib Hezbollah' relvarühmituse julgeolekuametnik Abu Mujahid al-Assaf avalduses.

Ta hoiatas al-Zaidit ja tema valitsust ka selle eest, et nad ei viiks ellu Ameerika plaane, ähvardades, et "iga valitsus, mis ei tegutse rahva huvides, kukutatakse kõigi vahenditega".

Operatsiooni Inheret Resolve osales oma kaitseväelastega ka Eesti, viimased Eesti sõdurid toodi Iraagist ära eelmise aasta septembris.