Mida komisjon valitsusele soovitas?

Praeguses olukorras soovitasime Ida-Virumaale rangemaid meetmeid. Mujal Eestis pole uusi meetmeid veel tarvis.

Milliseid meetmeid?

Ilmselt aitaks, kui inimestevahelisi kontakte me oluliselt vähendaks, ja rõhk on sõnal oluliselt. Töökohad peavad jääma, lasteaiad ja algkoolid peavad jääma lahti, ka elutähtsad teenused. Tööl peab käima, kuid inimeste muid kokkusaamisi on vaja vähendada. Sõprade ja tuttavatega kohtumised tuleb edasi lükata. Soovitasime põhikoolid kinni panna.

Kas Ida-Virumaa puhul peaksime tegema nii-öelda lukkupaneku?

Tegelikult teadusnõukoda seda soovitaski Ida-Virumaal teha. Minu arvates on see praeguses olukorras mõttekas. Kuid teadusnõukoda saab vaid soovitada, valitsus teeb otsuse, võttes arvesse kõiki muid tingimusi. Me peame kõikjal üle Eesti kokku leppima, et tahame vanemat põlvkonda kaitsta ja haiglasüsteemi kokkuvarisemisest päästa.

Selle nimel tuleb kõigil pingutada veel rohkem, kui siiani oleme seda teinud. Praegu kehtivad leebemad piirangud on oma mõju avaldanud: nakatumine küll tõuseb, kuid see tõus ei ole olnud nii massiivne. Kui nakatumine peaks jõulisemalt kasvama, siis tuleb ka rangemaid meetmeid kasutusele võtta. Näiteks uusaastapeod peavad tulema sel aastal teistmoodi. Jõulude ajal ollakse enamasti pereringis, kuid ka uut aastat tuleb vastu võtta väiksemas seltskonnas.

Inimestele meeldib meedias vaadata arve, kui palju on nakatunuid ja kui palju on haiglas. Mis on nende kahe näitaja puhul number, mille puhul tuleb aru anda, et Eestis peab panema igapäevaelu seisma?

Ühte kindlat numbrit pole, olulisemad on trendid. Näiteks, kui meil on päevast päeva kõrge number, kuid see enam ei tõuse. Kui numbrid jäävad sellisele kõrgusele, siis see meile nii-öelda sobib. Aga praegu me näeme, et trend on üles, igal nädalal on rohkem nakatunuid ja haiglas olijate arv tõuseb. Kindlat numbrit, mille järel tegutsema hakata, meil pole.

Nakatumise näidud võivad minna järsku üles, kui tuleb üks hooldekodupuhang. Või vanglapuhang. Aga kui vaatame numbrite taha, siis näiteks Ida-Viru vanglast sattus üldse väga vähe inimesi haiglasse. Nakatunute arv oli kõrge, aga meditsiinisüsteemi see ei koormanud. Meil pole olnud suuri koolipuhanguid, Iisraelis ja USA-s on olnud koldeid, kus on korraga nakatunud 700 last. Kui meil peaks ka tulema midagi sellist, siis meditsiinisüsteemile on selle mõju nullilähedane, sest lapsed põevad seda kergelt.

On teil olnud mahti vaadata ka lõunanaabrite juures toimuvat? Lätis ja Leedus on väga karmid piirangud. Lätis võivad omavahel kohtuda vaid ühe leibkonna liikmed. Nakatumisnumbrites üliranged piirangud ei kajastu, mingit langust pole olnud. Kas liiga tugev kruvide kinnikeeramine annab hoopis vastupidise efekti?

Vaatan neid hoolega, ausalt öeldes on mul Leedus toimuvast raske aru saada. Ma olen nõus meie õiguskantsleriga, et meetmed peavad olema inimeste poole aktsepteeritavad ja teiseks peavad olema need meetmed kontrollitavad. Me võime kehtestada korra, et kohtun ainult teiega. Aga kuidas seda kontrollida? Kas minu kodus hakkab käime kontrollija ja vaatab, kes mul diivanil istub kell üheksa? Need võivad olla väga head soovitused, kuid me peame vaatama, mis on ratsionaalne ja mis ei ole. Kas kontrollile panustatav jõud annab tulemusi?

See kõik peab jääma proportsioonidesse. Inimesed mõtlevad need jaoks arusaamatute piirangute vältimiseks välja asju, mida on veelgi keerulisem kontrollida. Lätis oli vist see kord, et poest võib osta ainult teatud asju, see tundus mulle ka väga omapärane.

Lätis kehtib kord, et nädalavahetusel alkoholi ja tubakatooteid poest ei müüda, ma kujutan ette mis seal nädalavahetuse eel kauplustes toimub…

Jah, mulle ka suitsetamine ei meeldi, aga praegu pole aeg suitsetamise vastu võidelda (muigab - toim). See on arusaamatu.