Teadusnõukoda saadaks põhikoolid varem vaheajale, valitsus kõhkleb ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Teadusnõukoda tegi valitsusele ettepaneku saata vähemalt Ida-Virumaa põhikoolide õpilased viiruseleviku tõkestamiseks juba järgmisest nädalast koolivaheajale. Valitsus teeb otsuse neljapäeval, kuid praegu ettepanek toetust leidmas pigem ei ole.

Teadusnõukoda soovitab tungivalt alustada koolivaheaega poolteist nädalat varem vähemalt Ida-Virumaal, leebem soovitus kehtib Tallinnale, Harjumaale, Tartumaale, kus nakatumisnäidud on Eesti keskmisest kõrgemad.

Valitsus teisipäeval midagi ära ei otsustanud, kuid pigem teadlaste ettepanek toetust ei leia.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles ERR-ile, et haridusjuhid pooldavad põhikoolide jätkamist kontaktõppes.

"Nakatumise tõus on toimunud pigem koolivaheajal. Ei ole veenvat võimalust väita, et pikem koolivaheaeg nakatumist tingimata langetaks," põhjendas Kiik.

Ka haridusminister Jaak Aab ei poolda põhikoolide varasemat koolivaheaega.

"Ei ole lõplikku otsust, aga minu kindel soovitus on mitte vaheaega varem alustada, sest arvestades seda jõuluaegset olukorda, need noored inimesed ja lapsed lähevad siis kuskile mujale, kui neil muud tegemist ei ole. Kontakte me sellega oluliselt ei vähenda. Nad kogunevad siis kuskil kinos, kaubanduskeskuses, kus on võimalik erinevalt aega veeta," põhjendas Aab Vikerraadio saates "Uudis+".

Jaak Aab eelistaks pigem põhikoolid kaugõppele viia.

"Kas seda teha siis ainult Ida-Virumaal või ka teistes regioonides, eks see arutelu käigus selgub," ütles Aab. "Millal selgub see konkreetne otsus – kindlasti ei saa üleöö neid rakendada. Tõenäoliselt otsus tuleb hiljemalt neljapäeval ja järelikult need piirangud saavad kehtima hakata järgmise nädala algusest."

Aabi sõnul on teadusnõukoja soovitused Ida-Virumaale konkreetses vormis, teistele piirkondadele pigem soovitusena ja tõenäoliselt piisab Tallinnas-Harjumaal senistest erimeetmetest, mida vajadusel saab laiendada ka teistele maakondadele.

"Tehakse ettepanek kaaluda ka mujal piirkondades gümnaasiumite ja põhikoolide distantsõpet," resümeeris Aab soovitusi.

Lisaks valitsusliikmetele toimuvad sel nädalal arutelud meetmete üle ka riigikogu liikmetega.

"Sel nädalal on kavandatud kohtumised nii ministrite vahel kui ka riigikogu liikmetega, et saada nende poolt tunnetust ja seisukohti, mis on praegu õige suund: kas tuleks panna rohkem rõhku testimisele, haiglate võimekuse suurendamisele, lähikontaktsete jälgimisele, teavituskampaaniatele või tuleks lisaks neile tegevustele minna ka olemasolevaid meetmeid n-ö rangemaks muutma, veel erisusi kehtestama," ütles Kiik.

Tema sõnul ühest ja õiget vastust olla ei saagi, sest riikide kogemused on väga erinevad.

"Lausranged ja lauskarmid meetmed ei pruugi tegelikult soovitud tulemust anda, kui ühiskond neid ei aktsepteeri, neid ei täida, neid õigeks ei pea," on Kiik täiendavate piirangute kehtestamisega ettevaatlik. "Pole mõtet teha piiranguid lihtsalt piiramise pärast."

Aab rõhutas, et jätkatakse sügisel kokku lepitud põhimõtetega.

"Kui kehtestame piiranguid, siis lõikude, kihtide, piirkondade kaupa, mitte ei pane kogu elu lukku, sest sellel on tagajärjed. Plahvatuslikku kasvu pole olnud, iga nädal on tulnud 10-15 protsenti nakatumisi juurde. Eksperdid usuvad, et kehtestatud piirangud on ära hoidnud plahvatusliku kasvu," ütles Aab.

Praegu otsitakse ühiselt lahendust, milliste täiendavate piirangutega seda pidevat väikest tõusu allapoole saaks tuua.

Toimetaja: Mirko Ojakivi, Indrek Kiisler, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: