Rein Sikk: poliitikud, aidake koroonakriisis Ida-Virumaad
Kas kole koroonaviirus Ida-Virus on poliitikute tegevusetuse tulem, küsib 36 aastat Virumaal ajakirjanikuna töötanud Rein Sikk Vikerraadio päevakommentaaris.
Olen Virumaal töötanud 36 aastat. Ida-Viru koroonakriis on siin kogetud koledustest üks koledamaid. Siinne koroona tähendab, et nakatumiste suhtarv on kaks-kolm korda suurem kui mujal Eestis. Sillamäel on see 1200, Narvas ligilähedane, Ida-Virus tervikuna tuhat, mujal Eestis 400.
Mis lahti? Miks just nüüd ja miks just Ida-Viru on kohalik koroonapõrgu. Ja korraga Ida-Viru inimeste pärast muretsedes sain aru, et paraku pidigi just nii minema, just nii pidigi juhtuma.
Kõlab küüniliselt, aga Ida-Virumaa koroonakatastroof on Eesti valitsuse ja parlamendipoliitikute tegevuse tulem. Täpsustan: tegevusetuse tulem. On vaid üksikud, väga üksikud poliitikud, kellele on Ida-Viru läbi aastate korda läinud nii, et siin ka tulemuslikult tegutsetud. Erilahendusi nõudva regiooni eest hoolitsetud.
Suurema osa jaoks on Ida-Viru jäänud pigem hurraa-väljasõitude paigaks, kus kaamerate ees laulda enesele hosiannat hoolimise eest ja kui hääled kogutud, siis Ida unustada.
Võib vaielda, millised on suurimad tegematajätmised, mis Itta enim koroonat toonud. Aga neid jätkub. Näiteks majandus, kus pole sündinud piisavalt väikeettevõtteid. Nii on idavirulased pigem ninapidi suurtootmises koos ja levitavad viirust. Seda oleks osaliselt saanud ära hoida rohke ettevõtlusmõtte ja ettevõtlusõppe levitamisega. Õpetustega, kuis ettevõtjaks hakata, ettevõtja olla.
Probleem on jätkuvalt keel, kesine eesti keele õpe. Koolidest tulevad senini umbkeelsed noored, kelle infoväli on pigem Ida- kui Läänesuunaline. Keeleõpe on Idas pigem läbikukkumine kui triumf. Umbkeelsusele lisandub umbmeelsus meediakanalite tarbimises. Eesti venekeelsetel kanalitel aga pigem napib raha võimalike tarbijateni jõudmiseks, kui on seda suure kotiga. Nii ei pruugigi meie koroonakaitsjate soovitused Ida-Viru inimesteni jõuda.
Mureks on usaldamatus Eesti riigi vastu, umbuskne suhtumine omavalitsustesse. Sellega kaasneb kahepalgelisus. Kohtla-Järve koolipapa Hendrik Agur on kõnekalt välja toonud, kuis ametlikult eestikeelset haridust edendades susserdatakse umbkeelseile ikkagi tunnistustele viied. Võib karta, et sama kahepalgeline süsteem, pakazuhha võib toimida mujalgi. Näiteks koroonanõuete puhul.
Umbusule riigi vastu lisandub slaavlastele sageli omane ükskamakõiksus. Mitte soov saatust muuta, pigem saatusele allumine. Käega löömine soovitustele, nõuetele. Mööda maakonda ühistranspordiga ringi liikumine, sest töö tahab tegemist ja raha on vähe.
Kehv elujärg näib Ida igavese teemana, see ei näigi leevenevat. Kehvus toodab hoolimatust ja umbusku, mis võrdubki nakatumisega kuubis. Kasvõi nii, et töö kaotamise hirmus ei jää inimesed koju, kui viirus juba kallal.
Toompea räägib, et hoolib koroonarohkest Idast. Samal ajal oli kohapeal ehmatav teada saada, et valitsus ei kavatsegi kogu Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist tulevat raha Ida-Virumaale suunata. Selleks, et põlevkivimajanduse kriis leeveneks. Jutt käib 340 miljonist eurost. "Meid on petetud," kuulutab omavalitsusjuht maakonnalehes. See tunne pole Idas sugugi esmakordne.
Lausa totrana mõjuvad haiguse vohamise ja inimeste suremise taustal aga Toompea arutelud teemal, kes võib kellega magada ja abielluda.
Hei-hei, Toompea rahvas, parlamendis ja valitsuses, Eesti põleb! Ida lausa leegitseb. Lõpetage ometigi oma mõttetu kammajaa, sõitke või rännake virtuaalselt Ida-Virusse. Vaadake inimestele silma, tehke reaalset head. Pange paika pikk ja toimiv programm. Ärge lehvitage üheööliblika laipa.
Olen kogenud nii presidendi välitööde kui ka Narvas peetud valitsuse istungite järgselt seda, kui väga need unustatud idavirulased ikkagi hindavad pisikestki tähelepanu riigi poolt. Nüüd, mil olemise talumatu raskus on siinse rahval kukil, oleks tähelepanu eriti vajalik.
Kasvõi selleks, et kunagi enam ei saaks ma ajakirjanikuna tõdeda: koroona pidigi Ida-Virusse saabuma, kõik tingimused selleks olid juba ammu loodud.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel