Euroopa riigid asuvad süsinikuneutraalse ühistranspordi suunas astuma
Euroopa Komisjoni uue strateegia kohaselt peaks aastal 2030 kõik lühemad kui 500 kilomeetri pikkused ühistranspordiühendused olema süsinikuneutraalsed. Eesti sees teatavasti nii pikki vahemaid polegi.
Euroopa Komisjoni uus transpordistrateegia peaks olema üks EL-i teekaartidest süsinikuneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050.
"Pärast ajaloo kõige soojemat üles tähendatud novembrit on selge, et vajadus kliimakriisi lahendada on kõrgem kui kunagi varem. Transport on üheks kolmest sektorist, kus on vaja rohkem muutuseid. Kasvuhoonegaaside emissioonide hulk on kasvanud ja meil on vaja selgelt suunda allapoole, et saavutada kliimaneutraalsus," tutvustas Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans uut lähenemist.
Kava kohaselt peaks kümne aasta pärast olema Euroopas vähemalt sada linna, mis on täiesti süsinikuneutraalsed. Samuti soovitakse kiirraudteetranspordi mahtu suurendada kaks korda ning muuta alla 500-kilomeetrised ühistranspordisõidud süsinikuneutraalseks. See tähendaks, et näiteks Eesti-sisene ühistransport ning ka ühendused Soome ja Lätiga nii õhu-, maa- kui ka veeteid pidi ei tohiks süsinikujalajälge jätta. Aga kas see peaks toimima piitsa või prääniku abil?
"Millised meetmed iga riik kasutusele võtab, on iga riigi enda otsustada. Me seame üldised eesmärgid ja loomulikult me tahame, et kogu see üldine transpordikeskkond muutuks paremaks. Kuidas Eesti riik seda teostab, on väga raske väljastpoolt ette kirjutada. Aga ma arvan küll, et läbi nende reformikavade, mida tehakse praegu, on kindlasti võimalik finantseerida seda," kommenteeris Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei.
Samas eeldab kava täitmine ka seda, et teaduses ja tööstuses toimub järgnevatel aastatel kiire areng uute tehnoloogiate kasutuselevõtmises.
"Kindlasti me eeldame üha rohkem puhtamaid kütuseid samuti autotranspordis. Nii et eks see on erinevate meetmete kombinatsioon. Aga see, et aastal 2030 diislibussid samamoodi popsutavad nagu täna, ei tundu minu jaoks jätkusuutlik areng," ütles Hololei.
Toimetaja: Merilin Pärli